ANNIKA HAAS

Raamat, milleta lapsepõlv ei oleks täielik?

Neid häid lasteraamatuid on ikka paras posu. Esmalt meenuvad "Saladuslik saar", "Kolm musketäri", "Huckleberry Finn", "Marek Piegus", Grimmide muinasjutud. Siis Lindgreni raamatud, eelkõige "Tjorven". Väga head on "Karupoeg Puhh" ja Janssoni muumid. Meenub, et Nossovi Totu-saaga tundus juba lapsena ühtaegu naljakas, totter ja tore. Eesti autoritest kindlasti Jaan Rannapi lood. Iko Marani "Kaie ja Lauri kummaline matk" oli ka üks imelik ja kaasakiskuv asi.

Millist raamatut sooviksid illustreerida?

Hea küsimus, kuna olen seda teinud. Raamatuid illustreerinud nimelt.
Kui mõnele tundub, et minu stiil võiks klappida, andku teada. Ehk tekib ka soov.

Millise raamatu kaanele tahaksid autori nime asemel kirjutada iseenda oma?

Sellist ei ole. Küll aga on kirjanikke, keda lugedes jõuab pärale, et kirjutamine on kunst, et see tubli protsent inimkonnast, kes on mingis keeles kirjaoskuse omandanud, ei ole veel automaatselt kirjanikud.
Näiteks Salinger ja García Márquez on kindlasti kirjanikud, kes oma asja oskavad.

Mõni raamat või autor, mis või kes on teenimatult ära unustatud?

See on see, noh... Nagu lehm oleks keelega nilpsanud. Olen unustanud. Teenimatult.