5. juuli tegijad

Vehkles medalile
Eesti vehklejanna Irina Embrich (26, pildil) võitis Belgias Euroopa meistrivõistlustel pronksmedali. Seda mõistagi eestlaste “rahvuslikus” klassis – epees.
See on Eesti sportlaste tänavune esimene tiitlivõistluste medal olümpiaalalt. Eesti epeevehklejad on alates 1991. aastast võitnud ühtekokku 17 tiitlivõistluste medalit – kahtlemata on tegu ühe meie edukama spordialaga.
Mullusel MMil sai Embrich hõbeda, kuid et tiitlivõistlustel on konkurents äärmiselt tihe, ei ole EM-pronks mingil juhul tagasiminek. Väärib ka märkimist, et aasta enne MM-hõbedat tõi sportlanna ilmale pisitütre.

Üleilma jõukaim mees
67aastane Mehhiko sidemagnaat Carlos Slim Helu on ajakirjanduse andmeil tõusnud maailma kõige rikkama inimese troonile, lükates sealt alla Microsofti omaniku Bill Gatesi.
Uue esirikkuri varanduse suurust hinnatakse umbes 780 miljardile Eesti kroonile. Alles mullu luges New York Times tema vara ligi kaks korda napimaks. Mehe rikkus on aga kerkinud tänu Mehhiko majanduse heale käekäigule ning mobiilifirma America Movil aktsia hinnatõusule kohalikul börsil.
Nagu Gates, pole ka Liibanoni immigrandi poeg Slim oma varandust pärinud, vaid teenis selle ise. Eriti suurt edu tõi talle Mehhiko riikliku telefonifirma Telmex erastamine 1990. aastal.
Forbes kirjutab, et maailma uus esirikkur on lesk ja kuue lapse isa. Slim Helu huvialad on kunstikogumine ja pesapall. Tema kunstikogu asub hoiul ühes Mexico City muuseumis. Viimastel aastatel on mees annetanud üle nelja miljardi dollari haridus- ja tervishoiuprojektidele ning Mexico City ajaloolise kesklinna uuendamiseks.

V??e-Freiberga lõpetab
Kaheksa aastat Läti riiki juhtinud Vaira V??e- Freiberga (69) paneb selle nädala lõpul ameti maha.
1999. aastal täiesti üllatuslikult presidendiks valituna ei tundnud Kanada taustaga välislätlannat peaaegu keegi. Vaid mõne aastaga tõusis naise autoriteet nii Lätis kui väljaspool, ning Läti presidendist sai kogu Baltikumi eestkõneleja maailma tippude kohtumistel.
V??e-Freiberga kahe ametiaja üheks kõrgpunktiks kujunes NATO tippkohtumise toomine Riiga 2006. aasta hilissügisel. Lihtsatele lätlastele valmistas hulk kõrgeid külalisi küll ebamugavusi, sest terve Riia kesklinn oli suletud, kuid samas tõi üritus Lätile väga palju rahvusvahelist tähelepanu.
Eestis kerkis V??e-Freiberga laiemalt huviorbiiti seoses oma otsusega külastada Moskvat 9. mail 2005, kui Venemaa tähistas Saksamaa üle II maailmasõjas saadud võidu 60. aastapäeva. Eesti president Arnold Rüütel teatavasti neile pidustustele ei sõitnud.
Sel nädalal võõrustas Läti lahkuv president Riias oma Leedu ja Eesti kolleege, kes tegid talle lahkumisvisiidi. V??e-Freiberga lubas pühendada nüüd rohkem aega oma varasemale huvialale, rahvaluule uurimisele.

Piraajad polegi väga verejanulised
Briti ja Brasiilia teadlaste koostööna tehtava uurimuse käigus on ilmnenud, et Amazonase jõe piraajakalad pole sugugi nii verejanulised elukad, nagu neid tavaliselt kujutavad raamatud ja õudusfilmid.
“Piraajadel on äge maine, aga oma uurimistöös oleme leidnud, et paljud nende käitumisjooned on hoopis seotud hirmuga, et neid endid süüakse ära,” teatas Briti St. Andrewsi ülikooli professor Anne Magurran. “Piraajadel on hulk vaenlasi.” Eriti ohtlik on neile kurja reputatsiooniga kaladele aeg, mil Amazonase jõe veetase asub mada lal, siis otsivad nende seast saaki delfiinid ja isegi krokodillid. Kõrgveetaseme ajal on aga rahulikum, sest siis leiavad piraajad nii toitu kui peidupaiku hõlpsalt.
Tavaliselt peetakse piraajasid kurjadeks elukateks, kes kogunevad parve ja ründavad oma teravate hammaste abil vette astunud kariloomi ning isegi inimesi.