Skazo
"Gde respect?"
(Mindnote)

Venekeelne hip-hop-album, millega võib austust leida.

Mulle on selge olnud, kui olen sellisest eristusest mõelnud, et vene keel kõlab räppimiseks eesti keelest paremini. Nii venekeelsel uulitsapätil kui kirjutaval poeedil oleks kasutada justkui lopsakam, väljendusrikkam, kogenum ja ajalooliselt suurema autoriteediga sõnavara. Vene keelel on nii Puškin kui blatnoid, esiteks, ja võib-olla MC flow tarvis paremad sõnade rõhud, teiseks. Skazo hip-hop ei tähenda siiski vaid vene keele väljenduslikkuse tarvitamist "notšnõje illuminatsii / ja risuju v galave illustratsii", vaid eestimaise hip-hopi tunnusmärgi - laamendamise puudumist. Skazo ei vehi dissiva keeletulva või liblikaga, Skazo on igas mõttes kulturnõi. Skazo on huvitatud esimesena endast "gde respect?" ja siis teistest "maladjož ištšit puti". Skazo on enesekeskne poeet, sotsiaalne näpuviibutaja, koos souliste tüdrukuhäältega (Sofia Rubina; Anastassia Popova) leebe kuju ja nagu räpis kohustuslik - autentne mees "Staraja Škola". Kui Ghostface on Genka, siis Mos Def on Skazo.

"Gde respect?" on viisakas täiendus eesti hip-hop-albumite rivvi, iseasi kui jõuliselt Skazo kuulajaid ka 300 km kaugusel võiks kõnetada. Pahaks tahaks seejuures panna mitmete lugude sirgjoonelist ülesehitust, kus Critikali sämplid ja Skazo hääl sulavad sedaviisi kokku, et tahaks neist rääkida kaugema mineviku vormis. 7
Aleksander T. Yostafa

DJ Critikal
"Mixtape"
(Mindnote)

Esimene eestikeelne mixtape eestikeelse hip-hopi esi-DJ-lt.

Mixtape on hip-hopi kultuuriloos sama tähtis nagu "Käsu Hansu nutulaul" Eesti kultuuriloos. Ärksamate DJde (ja MCde) poolt magamistoas või peol kokkukeevitatud kassetid, mida müüdi tänavanurkadel käest-kätte, olid põhimõtteliselt esimesed hip-hopi albumid, kuna suurtööstuse jaoks oli see getonoorte "räuskamine" vähemuse eralõbu ja kiiresti hääbuv nähtus. Nii et, globaalse hip-hopi jaoks on mixtape sama oluline, nagu Critikal on Eesti hip-hopi jaoks. Juba kümmekond aastat üks kodumaise gruuvi juhtfiguure ning tehniliselt kindlasti üks parimaid plaadivõlureid. Tundub vägagi loogiline, et just tema paneb kokku (väidetavalt) "esimese eestikeelse mixtape'i. Mis tähendab, et plaat koosneb meie oma, verivorsti ja hapukapsaste peal kasvanud hip-hopist ja hõigetest, kus võib kuulda enamiku siinse scene'iga seotud tuntud-teatud inimeste hääli. Cool Dd on siin plaadil veidi liiga palju. Vähemalt minu maitse jaoks. Õnneks kompenseerivad selle aga kuhjaga alati elurõõmsad Pärnu pätid Noizmakaz, Tommyboy sooloesitused ning Critikali personaalne looming ("The Fist", "Biit"). Ja siis, kui plaat hakkab enam-vähem otsakorrale jõudma, tuleb pauk - lugu, mis võiks vabalt kandideerida 2006. aasta parima peoträki tiitlile. Critikal on võtnud 70ndate keskpaiga biitbändi Kogudus idamaiselt säriseva laulu "Ära süüdista saatust", lisanud sinna sitarid, pannud alla big beat'i ning ongi meie oma Fatboy Slim sündinud (mitte grammigi kehvem kui Norman Cooki poolt üle käidud Cornershopi "Brimful Of Asha"). Lugu, mis päästab iga peo.

"Mixtape" ei pruugi küll iga plaadiriiulit päästa, aga Eesti hip-hopi ajalukku on ta end jäädavalt sisse söönud küll. 7
Lauri Tikerpe

Egobomber
"Between Times"
(Laks Recordings)

Veel üks plaat tundelist kodumaist elektroonikat.

Egobomberi album algab sealt, kus käesoleva lehenumbri nädala album Nemoselt lõpeb. Ei, tegelikult võiks Egobomberi "Between Times" alata juba enne Nemose plaadi lõppu. Üldjoontes on tuju neil sarnane: tagasihoidlikult tukslev elektrooniline maastikuarhitektuur.

Võid, aga ei pea jälgima nende helimolekulide põrklemist ja lendu, kuid Egobomberi kahjuks räägib, et ta on anonüümsuse pedaali põhja vajutanud. Ära kadunud ja jätnud meid omapead sündimeloodiatega, mis manavad Euroopa hämaraid ja kõledaid büroodest koosnevaid suurlinnasid. Siin ei ole külm, kuid pisut tuim. Aeg-ajalt lööb mõnest mahlakamast akordist särtsu.

Samuti on "Between Times" selge nõrkusehetke ja oma kõrgpunktiga. Rannakarnevali laadis disko-jäts "Between Times" ei segune ülejäänud plaadi muusikasse vangistatud tunnetega. Ning "Suncruiser X" - see kõrgpunkt - ulmepühalikus paatoses ja sõeluvate allhoovustega ookeani-techno. See pateetiliselt kaunis lugu võib Egobomberile veel palju sisse tuua. 6
Siim Nestor

Lauri Saatpalu ja Katrin Mandel
"Ei kunagi"
(Hyper Records)

Ilus pilt pole veel kunst.

K: Kuidas meeldib?

V: Tänan küsimast - talumatult igav plaat.

K: Miks?

V: Liiga turvaline, liiga tüüpiline. Nihet pole. Kas just kergema vastupanu teed minek, aga lollikindlama lähenemise valimine on ta nüüd kindlasti.

K: On see plaat ka päriselt nii halb?

V: Sõltub kuulajast. Reatarbijale võib-olla meeldibki, kui asi miskitpidi tuttavalt kõlab. Mis siis, et peale kuulamist silpigi teksti ega nootigi muusikat ei mäleta.

K: On sul veel kobisemist?

V: Ühesõnaga - kuigi "Ei kunagi" pole nii maitsetult röökiv ning huumoritaju piire kompav kitš kui Reet Linna või Mart Sanderi järjekordne sopot-revival ettevõtmine, kipub ta vägisi samasse auku kukkuma. Lihtsalt sihtrühm näib teine olevat. 3
Mart Niineste

Steve Reich
"Reich: Remixed"
(Nonesuch)

Loobime aga neid vanu loop'e uuesti.

Kuiva kummarduse ühele esimesele helimehele, kes liimitud lintide rütmikast transsi läks, on teinud rahvusvaheliselt nimekad elektroonilise muusika sõdurid, nimesid siiski nimetamata. Kuna pea kogu pull tuleb aastast 1998, on kogumi kõla aimatavalt tagasihoidlik ja veel ka mitte täisealine, et otsapidi vähemalt retro olla. Mõni loob siin odavakõlalist megamix'i ja mõni lihtsalt vehib oma juhtmega, arvates, et see on taktikepp - selline ökoloogiliselt korrektne raamatukogumusa sobib nüüd veel nuppu nõudvaks teadustööks või siis pisut ärevamateks ilmateadeteks. Nihe, mis omal ajal saavutati teineteisest eri tempos mööda klaverdamisega, on taaskäiatud masinate endi poolt, aga kas keegi palus või vajab?

Olukorrakese päästavad pääsukesed tänapäevast - melanhoolne minimal'imees Alex Smoke kutsub siin kultuurses salongis lõpuks esimesele tantsule ja veidi tüütult talentne Four Tet ei jää ka maha - klõbistab oma surnuaiakõlle kaunis reipalt. Kogu õhtu päästab aga piuperemees ise - ainuke originaallugu "Come Out" kleebib pea ilusti kinni.

Tardunud riiulid ootavad seda sbornik'ut. 5
Erkki Tero