KUI sa tunned naudingut kunstist, mis lubab endale atraktiivse vormi asemel ka igavust ja monotoonsust, jõudmaks seeläbi valgustuseni, siis on sinu film „SIERA­NEVADA“. Kolm tundi enamjaolt ühes kitsas Rumeenia korteris aset leidev draamafilm on näide Cristi Puiu meisterlikult orkestreeritud realismist, mille radikaalsus on hämmastavalt vaikne ja mõjus.

KUI sa oled kunagi kuulnud Zdzisław Beksiński nime ja pead Poolat (igati õigustatult) üheks Euroopa huvitavamaks filmiriigiks (ning ühtlasi tunned, et jaksad õilsa Poola rahvaga koos veel natuke kannatada), siis on sinu film „VIIMANE PEREKOND“. See on väga õnnestunud eluloodraama legendaarsest ja otsekui äraneetud saatusega kunstnikust Beksińskist, kelle gootipärased „düstoopilise sürrealismina“ kirjeldatavad maalid inimteadvuse tumedamast poolest tulevad sind kummitama just siis, kui öö on kõige pimedam.

KUI sa valutad südant Ukraina pärast ja tahad lähemalt näha, mismoodi viimaste aastate sündmused on seal lausa perekonnad kahte lehte löönud, siis on sinu film „SUGUVÕSA“. Vitali Manski, kelle „Päikese all“ võitis PÖFFil möödunud aastal parima režissööri auhinna, räägib selles dokumentaalfilmis väga isikliku loo kaudu kogu rahva lõhestatud saatusest. Muide, filmi üks kaastootjatest on eestlanna Marianna Kaat.

KUI sa armastad sümbolistlikku ja sürreaalset kunsti, siis vaata „LÕPUTUT POEESIAT“ (pildil). Alejandro Jodorowsky on 87aastane režissöör, kelle autobiograafilise filmi kohta ütles Sirbi filmikriitik Tristan Priimägi: „Loodan tõesti, et poeesia ei lõpe veel. Ehk oskab ka mõni uuem filmitegija oma sisemises mantras asendada sihtgrupi ja turuosa sõnadega „kunst“ ja „hing“.“

KUI sa tahad enne teisi ära näha filmi, mis tõenäoliselt kandideerib Oscarile peaaegu igas tähtsamas kategoorias, siis kraba pilet filmile „MANCHESTER ­MERE ÄÄRES“. Tunnustatud stsenaristi Kenneth Lonergani kirjutatud ja lavastatud draama peaosades mängivad Casey Affleck ja Michelle Williams.

KUI sulle meeldib kinos nutta, nii et sall ja kraeäär on pisaraid ja tatti täis, siis vaata filmi „MINA, ­DANIEL BLAKE“. Ken Loachi draama, mida pärjati ka ­Cannesi Kuldse Palmioksaga, räägib bürokraatia halastamatusse masinavärki kinni jäänud leskmehest Danielist ning on erakordselt humaanne, ilus ja lihtne film.

KUI sind erutavad psühholoogilised põnevikud ja kompromissitu stiilitaju, siis vaata „ÖÖLOOMI“. Geniaalse moelooja ja „Üksiku mehe“ režissöörina tuntud Tom Fordi uhiuus film esilinastus Veneetsias ja võitis seal Grand Jury Prize’i ning kriitikute harukordselt üksmeelse poolehoiu.

20. PÖFF toimub 11.–27. novembrini.