Riigikogus arutatud keeleseaduse muudatuseelnõust kadus ära jabur nõue, et kõigi Eestis registreeritud firmade ja asutuste veebiküljed peavad tingimata avanema eestikeelsena. Selline seadusesäte kahjustanuks ilmselt nii Eesti ettevõtete šansse midagi veebi kaudu välisturule pakkuda kui kas või välisministeeriumil avada mõnd Eestit tutvustavat eraldi inglis- või venekeelset külge.
Sel puhul on kohane ära märkida neid inimesi, kes Toompeal peale tungivat keelebürokraatiat märkasid ja oma blogide kaudu laiema auditooriumi ette tirisid – IT-guru Linnar Viik (pildil), tehnokratid Peeter Marvet ja Henrik Roonemaa ning ka kunagine Res Publica peasekretär Ott Lumi.

Kauaoodatud rektor

Väikese rakenduskõrgkooli Eesti Mereakadeemia rektori valimised on kulgenud poolteist aastat vähemalt sama dramaatiliselt kui fiaskoga päädinud Tartu Ülikooli rektori valimine. Alles sel nädalal sai Eesti merehariduse uueks eestvedajaks lähemal viiel aastal professor Jüri Kann.

Kann on akadeemias ise juba aastaid töötanud ja seega seal oma­inimene. Oma tegevuskavas märgib ta, et akadeemiale tuleks vastu võtta eraldi seadus, muuta mereakadeemia avalikõigusikuks kõrgkooliks ja – mis pole kuigi üllatav – tõsta töötajate palku.

Filminduse uus vunk

Veidi enam kui aastaga on Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli (BFM) arendusjuht Martin ­Aadamsoo viinud kodumaise filmi- ja meediahariduse nii kaugele, et õppeasutuse kindlama tuleviku heaks allkirjastatakse neljapäeval arenguleping.

Dokumendi allakirjutajad on kultuuriministeerium, haridus- ja teadusministeerium, Kultuurkapital ja Eesti Filmi Sihtasutus.

Enne BFMi arendusjuhi kohale asumist juhtiski Aadamsoo filmi sihtasutust. “Pidin kõik filmid, mida riik rahastas, ära vaatama. Filmide tase püsis kaunis muutumatu – ja väga kõrge see polnud. Olukorra parandamiseks paistis ainuvõimalik lahendus “värske vere” toomine valdkonda. Selleks oligi vaja filmi- ja meediaharidusele uus vunk anda,” räägib Aadamsoo.