Optimistlik kinosõber ütleks, et lastefilmide arsenal on hästi sisse töötatud, pessimist kasutaks pigem sõna "klišee". Igal juhul ei kehti see ainult Eesti lastefilmide kohta – mullu linastunud sakslaste "Mu vend on koer" sõitis vanade šabloonide seljas hoopis julgemalt kui näiteks "Röövlirahnu Martin". "Ruudi" raamat pole kõigest hoolimata sama mis film ja siin kehtivad pisut teised reeglid. Sellest pikast ja kirjust loost leiab killukesi kõigist mõeldavatest lasteraamatutest ja -filmidest – "Väike Tjorven", "Kalle Blomkvist", "Keskpäev", "Lammas all paremas nurgas" ning toosama "Röövlirahnu Martin" on kõik sama puu viljad. "Ruudil" on siiski vähemalt kodumaiste konkurentide ees ka üks eelis: see lugu elab ja hingab külakeses, kus midagi sellist tõesti sündida võiks. Ja seda hingust on tunda, ehkki see kohati ülevoolavasse tekstilaviini ära uppuma kipub.