AC/DC “Iron Man 2”
Stephen Hawking hoiatab maaväliste tsivilisatsioonide eest, et ega neid ei huvita muu kui meie planeedi ressursid. Õigesti räägib, sest UFOd viiksid ka AC/DC minema – vaevalt leidub universumis rokimat bändi.
AC/DC on oluline ka meie oma tulnukatele. 80ndatel polnud Kohtla-Järvel palju neid pindu, kuhu poleks olnud “ac/dc” kraabitud, rääkimata põrandavärviga teostatud proto-grafititest. Kui AC/DC 1991. aastal esimest korda Moskvas käis, siis oli kohal rohkem rahvast, kui Eestis on inimesi. Surma sai kuuldavasti ainult 53 külastajat.
Kõik, mis seostub AC/DC-ga, on massiivne: Angus Youngi kitarririfid, comeback, põrgukellad, kontserttasud, Brian Johnsoni jalgevahe jne.
Aga ühest asjast ma aru ei saa – kuidas saab nii kõvade meeste esimene ametlik best-of-plaat olla seotud mingi filmiga? Ju on neil ükskõik. Kah õige. (Õige vastus oleks muidugi: kuradi kapitalistid!)
Lõpetuseks aga üks soovitus diskoritele. Kui on tunne, et pidu hakkab ära vajuma, pange “Thunderstruck” peale, ja kõik hakkab jälle algusest peale. 9
