Tänavu kevadel ilmusid 1957. aastal sündinud kunstniku algselt hiinakeelse blogi sissekanded raamatuna Ameerikas (Ai Weiwei’s Blog: Writings, Interviews, and Digital Rants, 2006-2009), suvel jõudis järg saksakeelse tõlkeni, mille pealkirjaks sai “Ärge looge endale minust mingeid illusioone. Keelatud blogi” (Macht euch keine Illusionen über mich. Der verbotene Blog)

Kevadel Hiina Rahvavabariigi võimude poolt arreteeritud, kuid juunis kautsjoni vastu vabastatud kunstnik kirjutab Saksa päevalehe Die Welt hinnangul oma blogis kõigest: “Tema maja on talle sama tähtis kui maavärin Sichuanis ja selles hukkunud lapsed.” Kuid, lisab ajaleht – kõige olulisem ei peitu siiski blogis, vaid see on ühtaegu varjatud ja nähtaval kujul olemas kunstniku loomingus. Viimases oskab ta olla universaalne, kuid blogi näitab, et Ai Weiwei “pole keegi meie seast, ta on pärit ühelt teiselt tähelt”.

Nii öeldakse mehe kohta, keda peetakse küll üheks juhtivaks Hiina dissidendiks, kuid kes lõi ometi kaasa ka 2008. aastal valminud Pekingi Rahvusstaadioni kujundamisel. Võib-olla iseloomustab Ai Weiwei suhtumist kodumaasse järgmine blogisissekanne: “Tsivilisatsioon laotub tänapäeval üha enam laiali. See toob endaga küll uusi probleeme, kuid need peaksid olema suhtelised väiksemad probleemidest, mis tekivad siis, kui tsivilisatsioon üldse puudub.”