Hinnatud stsenaristi Richard LaGravenese ("Freedom Writers") kirjutatud ja lavastatud "P.S. Ma armastan sind" on suht kummaline filmike, mis komistab selle otsa, et üritab olla üheaegselt romantiline komöödia ja leinast ülesaamist analüüsiv tõsine draama. Holly (Hilary Swank) kaotab ajukasvaja tõttu oma abikaasa Gerry (Gerard Butler). Selgub, et napsija naljalembene iirlane Gerry on enne lõplikku lahkumist seadnud sisse süsteemi, mille järgi saab Holly järgneva aasta jooksul temalt pidevalt kirju ja juhtnööre selle kohta, mida ta tegema peaks. Siit tuleb ka loo üks suurematest ebakõladest. Need kirjad peaks väidetavalt aitama Hollyl leinast üle saada ja oma eluga edasi minna. Samas on need aga disainitud nii, et viivad Holly mõtted nende armastusloo võtmemomentidele, mida siis ka pikalt ja põhjalikult läbi kedratakse. "P.S. Ma armastan sind" oleks võinud olla suurepärane ansamblifilm. Siin on Gina Gershon, Lisa Kudrow
ja James Marsters sõprade ning Kathy Bates Holly emana, kuid kõik need tegelaskujud ei saa märkimisväärselt liha luudele, sest suurem osa filmi kahetunnisest kestusest on Holly ja Gerry duett.

Filmi romantilise komöödia poolus koperdab selle otsa, mida me teame teose teisest poolusest. Miks peaks sellises kontekstis üldse sellist magusat hea tunde meeleolu taotlema? Leinast ülesaamist ja eluga edasi minemist ei anna ka kuigi tõsiselt võtta, sest selle asemel, et pakkuda toimuvast siirast analüüsi, üritab film hoopis vaatajalt