“Külm nahk”
Sari
“Pegasuse väike sari”. Tõlkinud Maria Kal. Pegasus,
2007. 236 lk.
Tagakaanelt võib lugeda, et katalaani
päritolu autoril on antropoloogi taust ning see eelteadmine võib
osale lugejaist ehk isegi heidutavalt mõjuda. Asjata – olgu
Piñol pealegi elukutseline inimuurija, tema kirjandustekst on
teaduslikust kuivusest täiesti vaba. Pigem meenutab see seikluslik
mõistulugu vormilt selliseid teoseid nagu Jules Verne’i
“Saladuslik saar” või Pierre Bouille “Ahvide
planeet”. Tõsi, võrreldes viimasega emotsioonid siin nii
vabalt ei lahvata.
Lugu võitlustest ja hirmust antarktilisel
saarel on mõjuv just tegevuspaiga ja tegelaste nappuse tõttu. Nii
ahtral foonil tungivad esile kõik detailid, alates peategelase iiri
vabadusvõitleja taustast kuni jäise mere vaenulikkuseni oma
kõigis ilmingutes.
“Külm nahk” on
lakooniline ja valusalt selgepiiriline kirjeldus (autori loodud)
inimeksperimendist, mis oma tõelise jõu saavutab alles viimasel
paaril leheküljel ning õigustab sellega kõik eespool
võetud riskid. Näiteks ohu kõikuda paiguti
mõistukõnest liigse näpuganäitamiseni. Sellegipoolest
on Piñoli õhuke romaan hea näide tekstist, kust on hoolega
eemaldatud üleliigne müra. Ometi on alles jäänud rohkem,
kui paarisajalt leheküljelt oodata oskaks.