29.11.2007, 00:00
Aleksander T. Yostafa küsib: mida teevad tantsukingad uute live-plaatide seltsis?
James Murphy and Pat Mahoney
“Fabriclive 36”
(Fabric)
Kes? Kes veel ei tea, siis James Murphy ja Pat Mahoney on mõlemad osalised popis New Yorgi bändis LCD Soundsystem. James on bändis rohkem nagu kunstiline juht ja Pat mängib trumme ja perkussioone. Mõlema tüübi melomaania juured on sügavuti New Yorgi umbes viimase 40 aasta muusikas – alustades näiteks latiino tänavatrummaritest ja lõpetades sellega, mis iganes Suure Õuna seedimisest on läbi käinud.
Mis? Londoni superklubi Fabric plaadifirma alt väljaantud mix-plaadil on LCD-lased keskendunud eelkõige metropoli kaubamärgimuusikale – diskole. Olgu siis selleks uus disko, rare groove, robootiline funk või tõesti juba kümnetelt kogumikelt läbi karanud klassikud à la Donald Byrd või Love Committee. Oma miksplaadi tarvis ostsid Pat ja James kusjuures selle tõelise ja esimese “laiatarbe” DJ-mikseri Bozak CMA-10-2DL-i. Selle mikserpuldiga peaks siis see päris autentne fiiling tekkima ja põhiline ehk siis bassisaund tuleb hästi välja.
Tantsukingade seisukoht: “Kui diskotööstuse käive ulatus 1979. aastal nelja miljardi dollarini, siis meid, s.t tantsukingi, osteti nagu muda. Iseenesest meil on diskost juba täitsa kopp ees, aga selle plaadi saatel võiks oma kulunud taldadega nostalgia korras klõbistada küll.” 9
Henrik Schwarz
“Live”
(K7)
Kes? Henrik Schwarz ehk eestikeeli Henrik Must on rahvuselt küll sakslane, aga meelelt kosmopoliit. Kui veel rahvuslikke stereotüüpe puudutada, siis kes oleks arvanud, et 21. sajandil on house-muusika üks väheseid suurnimesid nimelt sakslane. Küllap oli Henrikul siis selline saatus – ikkagi Henrik Must.
Mis? Henrik on kokku pannud oma remiksidest ja lugudest eri maailma otstes esitatud laivversioonid. Kompott keerleb deep-house’i, kerge techno, puhaste perkussioonide ja jazz’i kandis. Shwarz on ise öelnud, et tema eeskujuks on Jeff Mills, ja sedasi püüab temagi tuua oma laividesse rohkem improvisatsiooni. Tänapäeval ei tohiks kedagi üllatada, et tantsumuusika produtsendid laive annavad, eri tarkvarad pakuvad selleks enam kui küllaldasi võimalusi.
Tantsukingade seisukoht: “Mitte küll päris jõulu-jazz’i kraam, aga see musa on hoolimata nihetest sakslase kindla kontrolli all. Taldu kulutab nii keskmiselt ja pilli me eriti lööma ei hakka. Sobiks tantsukingade üleilmse kongressi tunnusmuusikaks, see on tänapäeva world music, kui lubate.” 8
Vitalic
“V Live”
(Pias)
Kes? Vitalic ehk prantslane nimega Pascal Arbez-Nicolas sogas kunagi vett ja väitis, et tegelikult on ta sündinud Ukrainas karusnahakaupleja perekonda. Tema teine alter ego oli Dima.
Mis? 2006. aastal Brüsselis salvestatud laiv, kus Vitalic esitab lugusid oma albumilt “OK Cowboy” ja eri EPdelt. Suurelisematel hetkedel on kuulda, kuidas publik üürgab kaasa nagu mõni jalgpallihaigla. Kõige paremad hetked selle kiire elektro või techno saatel mööduvad siis, kui arvad, et lugu enam hoogu juurde ei võta, aga Vitalic keerab ennast-kulutavale meloodiale ühe kidrarifi ikkagi juurde. Vitalic on va french touch, dobermann roosibuketiga.
Tantsukingade seisukoht: “See muusika kipub päris tümakaks, tallad lähevad nagu liivapaberil. Vitalicu saatel lööme pilli rohkem kui tšervoonetsi eest. Meenuvad sihvkakoored ja gaasipedaal.” 8
“Fabriclive 36”
(Fabric)
Kes? Kes veel ei tea, siis James Murphy ja Pat Mahoney on mõlemad osalised popis New Yorgi bändis LCD Soundsystem. James on bändis rohkem nagu kunstiline juht ja Pat mängib trumme ja perkussioone. Mõlema tüübi melomaania juured on sügavuti New Yorgi umbes viimase 40 aasta muusikas – alustades näiteks latiino tänavatrummaritest ja lõpetades sellega, mis iganes Suure Õuna seedimisest on läbi käinud.
Mis? Londoni superklubi Fabric plaadifirma alt väljaantud mix-plaadil on LCD-lased keskendunud eelkõige metropoli kaubamärgimuusikale – diskole. Olgu siis selleks uus disko, rare groove, robootiline funk või tõesti juba kümnetelt kogumikelt läbi karanud klassikud à la Donald Byrd või Love Committee. Oma miksplaadi tarvis ostsid Pat ja James kusjuures selle tõelise ja esimese “laiatarbe” DJ-mikseri Bozak CMA-10-2DL-i. Selle mikserpuldiga peaks siis see päris autentne fiiling tekkima ja põhiline ehk siis bassisaund tuleb hästi välja.
Tantsukingade seisukoht: “Kui diskotööstuse käive ulatus 1979. aastal nelja miljardi dollarini, siis meid, s.t tantsukingi, osteti nagu muda. Iseenesest meil on diskost juba täitsa kopp ees, aga selle plaadi saatel võiks oma kulunud taldadega nostalgia korras klõbistada küll.” 9
Henrik Schwarz
“Live”
(K7)
Kes? Henrik Schwarz ehk eestikeeli Henrik Must on rahvuselt küll sakslane, aga meelelt kosmopoliit. Kui veel rahvuslikke stereotüüpe puudutada, siis kes oleks arvanud, et 21. sajandil on house-muusika üks väheseid suurnimesid nimelt sakslane. Küllap oli Henrikul siis selline saatus – ikkagi Henrik Must.
Mis? Henrik on kokku pannud oma remiksidest ja lugudest eri maailma otstes esitatud laivversioonid. Kompott keerleb deep-house’i, kerge techno, puhaste perkussioonide ja jazz’i kandis. Shwarz on ise öelnud, et tema eeskujuks on Jeff Mills, ja sedasi püüab temagi tuua oma laividesse rohkem improvisatsiooni. Tänapäeval ei tohiks kedagi üllatada, et tantsumuusika produtsendid laive annavad, eri tarkvarad pakuvad selleks enam kui küllaldasi võimalusi.
Tantsukingade seisukoht: “Mitte küll päris jõulu-jazz’i kraam, aga see musa on hoolimata nihetest sakslase kindla kontrolli all. Taldu kulutab nii keskmiselt ja pilli me eriti lööma ei hakka. Sobiks tantsukingade üleilmse kongressi tunnusmuusikaks, see on tänapäeva world music, kui lubate.” 8
Vitalic
“V Live”
(Pias)
Kes? Vitalic ehk prantslane nimega Pascal Arbez-Nicolas sogas kunagi vett ja väitis, et tegelikult on ta sündinud Ukrainas karusnahakaupleja perekonda. Tema teine alter ego oli Dima.
Mis? 2006. aastal Brüsselis salvestatud laiv, kus Vitalic esitab lugusid oma albumilt “OK Cowboy” ja eri EPdelt. Suurelisematel hetkedel on kuulda, kuidas publik üürgab kaasa nagu mõni jalgpallihaigla. Kõige paremad hetked selle kiire elektro või techno saatel mööduvad siis, kui arvad, et lugu enam hoogu juurde ei võta, aga Vitalic keerab ennast-kulutavale meloodiale ühe kidrarifi ikkagi juurde. Vitalic on va french touch, dobermann roosibuketiga.
Tantsukingade seisukoht: “See muusika kipub päris tümakaks, tallad lähevad nagu liivapaberil. Vitalicu saatel lööme pilli rohkem kui tšervoonetsi eest. Meenuvad sihvkakoored ja gaasipedaal.” 8