Miks on olemas nii palju raamatuid teemal, kuidas hakata õnnelikuks? Sest oleme õnnejanus. See on suisa kohustus — olla õnnelik. See, kes juba on õnnelik, ei vaja juhiseid, pealegi nii primitiivseid kui selles raamatus. Ma usun, et imikud kogu oma kreatiivsuses on targemad kui need autorid siin, kui on küsimuses elu ja selle põhiväärtused — elamine ise, looming, suhted, aitamine, tundlikkus, lähedus, armastus. Selle raamatu autorid, täiskasvanud inimesed, leiavad, et tuleb vist hamburgeriinimestele selgitada, kuidas õnne ligi meelitada.

Tähelepanuväärne on see, et raamatut soovitab Peep Vain ning autorid väidavad, et selle koostamisel on saadud inspiratsiooni näiteks Bill Gatesi, Marie Curie ja Tiger Woodsi eludest. See tekitab küsimusi, mis jäävad vastuseta.

Autorid on püüdnud muinasjutu laadis rääkida meile musta ja valge ratsaniku vormis heast ja halvast, õnnest ja õnne eemalepeletamisest. Oh palun, kui tahate rääkida muinasjutte, võtke eeskuju taanlasest Andersenist. Kui tahate anda natuke sügavamat sisu olemise talumatusse kergusse, siis lugege näiteks Pinkola Estesi (eesti keeles ka saadaval), või muid stigmatiseeritud autoreid. Aga käesoleva Hea Õnne võite rahumeeli kõrvale jätte. Vaadake hoopis kallikesele silma.