„Alice’i Imedemaal“ populaarsus lasteraamatuna Eestis on müüt
Võib vist julgelt väita, et absoluutne enamik Eesti täiskasvanuid ja lapsi on kuulnud Lewis Carrolli raamatust „Alice Imedemaal“, samas kui vaid väga väike osa on seda ise lugenud. Miks see nii on ja kas olukord võiks muutuda? Ja veel kaks olulist küsimust: kas „Alice Imedemaal“ üldse on lasteraamat ning kas ta on ka tõlgitav raamat?
„Alice Imedemaal“ kuulub maailmakirjanduse klassikasse. Raamatu esmakordsest ilmumisest 1865. aastal möödus hiljuti 150 aastat, mille jooksul on raamat pidevalt trükis olnud. Seda on vikipeedia andmetel tõlgitud 174 keelde ning välja antud väga erinevate kunstnike poolt illustreerituna. Teos on inspireerinud filmirežissööre, teatrilavastajaid, kunstnikke jpt. Eesti keeles ilmus „Alice“ esimest korda 1940. aastal Linda Bakise ja Ants Orase tõlkes ning järgmine kord Jaan Krossi tõlkes 1971. aastal. Seejärel pikk vaikus, mille jooksul ilmusid ainult adaptatsioonid või Krossi tõlke uustrükid uute illustratsioonidega. Raamatu juubeli puhul see vaikus murti ning viimastel aastatel on ilmunud kaks uut tõlget: 2015 Anna-Liisa Tiisma tõlge Sir John Tennieli algupäraste illustratsioonidega ning 2018 Mari Kleini ja Leelo Märjamaa tõlge Rebecca Dautremer’ piltidega.