"Maitsetaimede leksikonis" ei kohta maniküüritud käsi vispliga hügieeniliselt puhtal taustal või astangulist aeda, vaid sõbralikku ja selget, paari pildiga ülevaadet sajakonna taime (kes teist võtnud maitsta kaheaastast kuningkeppi?) omadustest, kasvatamisest, kasutamisest - piisav esialgse huvi rahuldamiseks. Kellele sellest väheks jääb, peab nagunii ise käed mulda pistma või köögis uurimistöid jätkama.

Kui ma poleks lugenud sama kirjastuse varem ilmunud „Vürtsileksikoni", kus toimetajal (Signe Siim, Eesti Kirjastuste Liidu juhatuse esimees) on jätkunud mahti ja tahtmist lisada märkusi meie oma lugeja jaoks, arvaksin, et tegu on viimaste aastate mõnusaima öökapiraamatuga.