Gräzini jutu mõte oli umbes selles, et lastele oleks kakast nagu ebasünnis kirjutada või nii. Ta toonitas, et tema arust pole lapsed see publik, kellega kirjanduslikult eksperimenteerida. Samas on Kivirähki raamatu tagakaanel kirjas, et need varem ajakirjas Täheke ilmunud ja nüüd ühiste kaante vahele jõudnud lood on pälvinud laste heakskiidu. Kakast on üks lugu, seal ta abiellub võilillega ning nad elavad õnnelikult ja kallistavad teineteist iga päev mitu korda. Kaka pole üldsegi paha. Teistes juttudes figureerivad markantsemate tegelaste hulgas näiteks mereröövlist lusikas ja munevad sokid. Kivirähki lastelood on elutervelt ja soojalt sürrid, tihtipeale väljendades ja turgutades loomingulisemat suhtumist just argielusse.

Tundub, et Gräzin alahindab laste loomingulist vaimu. Reformierakondlane, kes on eksperimentide vastu – kas ei peitu siin mõningane vastuolu. Soovitan tal Kivirähki raamatusse süüvida. Tuju võib minna paremaks.