Andrus Norak.“Kuidas liigitada delfiine”
Teoloog Andrus Norak on avaldanud raamatu, mida pealkirja, suure
delfiinifoto ja kaante kentsaka sinise tooni järgi oleks väga lihtne
pidada väikseks vaalaliste välimäärajaks. Esialgu oletasin,
et küllap tabas anonüümseks jäävat kujundajat
mõttekramp, siis meenus, et delfiin sümboliseerib Kristust, kuid
kõige tõenäolisemalt on ikkagi tegemist lihtsa
müügitrikiga. Ma ei kahtle nimelt, et per se ostetaks
vaalaliste välimäärajat Eestis palju paremini kui esseedekogu,
milleks teos lähemalt vaadates osutub.
Ei saa öelda, et Norak
kirjutaks halvasti. Autor (enamik tema tekste on Delfis paar aastat tagasi
elektroonilist avaldamist leidnud) sulandab lühikesteks vesteteks
massimeediast saadud impulsid, isiklikud läbielamised ja leebelt kristliku
eluhoiaku, käsitledes nii erinevaid teemasid spordist ja ajakirjandusest
HIV-i ning tavaõiguseni. Tulemus on igati sõre ja kergestiloetav,
kuigi mitte just suuri üllatusi pakkuv või “silmiavav”.
Mõnes mõttes on see raamat otsekui Eesti maastik – võsa
asendub uduse heinamaaga ja see omakorda võsaga, siin-seal
väänleb üksikust korstnast välja nõrk suitsujoon
ning lõpetuseks tuleb väike kole linn. Sellisena on Noraku
esseedekogumik igati sobilik kaaslane näiteks bussiga Tallinnast Tartusse
sõitjaile.