Anekdoote Kim Jong Ilist
Juche 91 (2002) septembri alguses kohtus Kim Jong Il mõnede
ametiisikutega ja arutas nendega teemasid, mis puudutasid majanduse
ülesehitamist ja inimeste eluolu. Ametiisikud lootsid, et ta puhkab
natuke, sest ta töötab öö läbi päevade
kaupa.
Kuid ta ütles neile, et öö otsa
töötamisega harjunud ja puhkab korralikult alles siis, kui Korea
jõuab maailma kõige kõrgemalt arenenud riikide hulka ja
inimesed on jõukad. Ta ütles siis, et see päev tuleb kindlasti
ja võit kuulub alati Korea rahvale.
*
Kim Jong Il kutsus välja sõjaväeüksuse komandöri ühel Juche 65 (1976) suvepäeval, et saada teada, kuidas sõdurite puhkekeskus töötab. Ohvitser ütles talle, et kõik puhkajad on oma väeosadesse tagasi saadetud, sest riigis oli loodud ohtlik olukord USA imperialistide põhjustatud Panmunjomi intsidendi tõttu.
Kim Jong Il ütles, et isegi kui sõda peaks puhkema, peab puhkekeskusest ikka kostma laulmise lõbusaid helisid.
*
Juche 85 (1996) märtsis oli Kim Jong Il inspektsioonireisil rindejoone
piirkonnas. See oli õhtuhämaruses, kui ta jõudis
kõrge mäe tippu.
Ta tuli autost välja ja luges hoolsalt
teksti president Kim Il Sungi revolutsionääritegevuse
tähistamiseks mäetippu püstitatud monumendi jalamilt.
Seejärel ütles ta, et mäetipp on seotud presidendi
revolutsionääritegevuse ja sügava armastusega sõdurite
vastu.
Kim Jong Il lausus, et ta tahab kohtuda tunnimehega ja ootas
kakskümmend minutit lõikava tuule käes.
Sel päeval
kohtas ta tunnimeest ja tegi koos temaga pilti.
*
Mis anekdoodid need on? Ei ole ju naljakad? Ei ole ju "lühikesed põnevad koomilise või pikantse sisuga ja üllatusliku lõpuga lookesed", kui ENE definitsiooni kasutada. On hoopis lastejutud, tuttavad Lenini tegusid kirjeldatavatest raamatutest, kuid veelgi absurdsemad. Tõlkisin need veidrast puuinglise keelest; loodetavasti annab minu tõlkelohakus natuke edasi ka kirjutaja uskumatut segu sovjetlikust kantseliidist ja sõnaraamatuväljenditest. Igal teisipäeval esitab Põhja-Korea infoagentuur KCNA oma netiküljel ühe sellise veidra teksti riigijuhi elust. Kim Jong Il oli vanasti muide riigi kinematograafiajuht, kes ei põlanud röövimast Lõuna-Koreast filmirežissööri, et see pärast nelja aastat rohusöömist vangilaagris teeks sotsialistliku Godzilla-filmi.
Ja mida sellest järeldada? Minu jaoks on need elavad ja hoiatavad näited sellest, millist jõudu kannab endas keele, mõistete ja tähenduste väänamine. Ja sellega ei tegele ainult paar maailma viimast kommunistlikku riiki. Seda võib vahel Eestiski näha.