Ei midagi sellist. Siin on EMTA Lavakunstikooli tudengi Kristjan Üksküla juhtimisel kokku saanud, peamiselt Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriharus kunagi koos õppinud noored (k.a kunstnik ja produtsent). Sõpruskond, kes usutavasti esineks rahuliku südamega ka tühjadele pingiridadele. Aga oleks see vast kurb pilt. Siis jääks nii palju kõrvu ilma imekaunitest madrigalidest, mis lummavalt täidavad iidse hoovi, ja silmad jääksid ilma nii suurest hulgast aukartuse ja kirega täidetud armastusest, mida need noored teatri vastu tunnevad.


Lugu ise on lihtne, kuid dramaturgilise pinge eest hoolitsevad intelligentsed arusaamatused ja möödarääkimised: pankrotistunud kaupmehed üritavad oma lapsi paari pannes enda võlaseisu kaasavaraga kahandada, aga noored, kel juba silmarõõmud olemas, ei ole niisuguse mänguga teps mitte rahul ning katsuvad omakorda pragmaatilisi vanamehi üle kavaldada. Sekeldustest ei jää kõrvale ka teenijapere, kes üksteisele silma heidab.


Üksküla on “Kiivad armastajad” kirjutanud Casamarciano krahvi Annibale Sersale erakogust leitud commedia dell’arte stsenaariumi põhjal, dialoogid ja värss-monoloogid vastavalt maski karakterile tühja koha pealt üles ehitanud. Ei mingeid ülearuseid tänapäevaste paralleelide sissevedamisi. Need seosed sünnivad ka välja ütlemata.


Lisaks Kristjan Ükskülale teevad etenduses kaasa Priit Strand­berg, Kaspar Velberg, Mikk Jürjens, Sandra Üksküla (EMTA Lavakunstikool), Mari Pokinen (Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia) Laura Kalle, Ketter Habakukk, Rainar Aasrand, Tõnis Jürgens ja Peeter Klaasi meistriklassi muusikud.


Loodame, et sel nädalal algav HEF – Hea Energia Festival Hiiumaal – on kantud samasugusest vabatahtlikkuse vaimust, vaimustusest midagi koos korda saata. Areen igatahes läheb ja vaatab oma silmaga.


“Kiivad armastajad” veel 24., 25. juulil kell 20 Dominiiklaste kloostri hoovis, sissepääs Katariina kiriku kaudu, Vene 12.