04.07.2008, 00:00
Anneteparaad III
Karin Paulus noppis Tartu Kõrgema Kunstikooli diplomantide seast oma lemmikud.
“BA-ROKK”: Diana Hints:
“Puugravüüride ja ornamentide reljeefne mängulisus
haarasid mind. Ornamendiraamatuid lähemalt uurima hakates jäi mulle
silma barokk – barokk kui kunstistiil, mis oma olemuselt ja vormilt on
suursugune, jõuline, hoogne, taltsutamatu, kõiki kaasahaarav ja
mis peamine – ta ei jäta külmaks. Seega olen seadnud endale
ülesande vaadata enda ümber ja enda sissegi, küsides, mida
ikkagi tähendavad meie aja meediareklaamid: “Barokk ruulib! Barokk
on tagasi!””
“ALLESHOITUD
NAERATUSED”: Maire Rebina
intiimne teos räägib
küüditatutest: “See väike, habras, koltunud ja
päevinäinud foto, mille järgi gobelääni koon, on ainus
pilt vanaisast, mis mul on. Ainus, mida näinud olen ja millisena teda
alati mäletama jään. Ehk just seepärast ongi valitud
tehnikaks gobelään. Südame ja suure hoolega põimitud
pilt, kus iga detail nõuab süvenemist ja tähelepanu. Kus
põselohk ja muigvel naeratus tõstavad endalgi suunurgad
ülespoole ning raske saatus omakorda pilku tõstma ja sügavalt
õhkama sunnib. Aga mis peamine – see foto kajastab vanaisa
kõige õnnelikumat eluperioodi.”
“UNISTUSED EHK HINGELE PAI”:
Mahulisi masintikandis
tekstiile pakkuv
Liis Pihlik
leiab: “Minu jaoks on
tohutu väärtus, kui kunstnik teeb oma tööd otsast
lõpuni ise. Sinna jääb tema hing, tema tunnetus, see miski,
mis on talle ainuomane. Töö kaotab isikupära, muutub igavaks,
sisutuks, elutuks, kui kunstnik ainult kavandab ja teostamise annab edasi
kellelegi teisele. Kujutage ette, et Vincent van Gogh oleks lasknud oma maalid
kellelgi teisel maalida.
See pole ju võimalik. Inimene on
üks tervik, teda ei saa lahutada osadeks nagu kunstnik, õpetaja,
ema või abikaasa. Need osad on läbipõimunud,
mõjutades üksteist.”
“PITSIRING
– PRUUDIPESU KOLLEKTSIOON”: Ille Agu:
“Kui
tavaliselt pööratakse suurt tähelepanu pulmakleidile, siis
mind huvitas hoopiski arvatavasti teema intiimsusest tulenevalt vähe
mainimist leidnud pulmaööl kantav pruudipesu. Võib-olla
mõjuvad minu poolt pruudipesuks valitud lõiked ja materjalid
ootamatult, ent minu eesmärk ei olnudki teha efektset ja paljastavat
aluspesu. Soovisin kahe sõja vahelisest eesti pesumoest inspireerituna,
isikliku lähenemisega, oma käsitööoskusi ja
maitse-eelistusi silmas pidades luua naturaalsed, romantilised ja naiselikud
pesukomplektid.”
CHAISE LONGUE:
Eestlaste
talupoegliku sisustuskombestiku taustal mõjub
Ingwald
Koseri
lebasklemistool ühtaegu nii peene kui ka
väljakutsuvana. Lisaks antiiki ulatuvale ajaloole pakub Koseri chaise
longue koketsele egotrippajale ülimalt innovaatilist võimalust
väljendada oma meeleolu mitte ainult istumisasendi, vaid ka eseme
värvuse kaudu. Nimelt saab muuta lamatsi raami tooni soovi korral
šokolaadikarva pruunist kreemvalgeks ning vastupidi. Üldse tasuks
“pikkasid toole” kasutada julgemalt ja seda mitte ainult kodus,
vaid ka näiteks sigaritubades, spaades ning geiklubides.
INSTALLATSIOON “/......./”:
Kaisa
Paluoja
veidi rusuv vaade argielule. Eemaldumine,
võõrandumine, rutiin. Villu Tamme sõnadega öeldes:
“Kell 7 üles, annus kohvi, suhu sigaret, trollibuss ja
töö, lõuna, ülemus ja raha. Kell 5 koju, annus viina,
teine telekat, kell 11 naise otsa, veerand 12 maha. Möö
;das päev, aeg magada, uut sarnast päeva oodata.”
Materjalidest oli plasti kõrval kasutatud ka piima, kuid see tuli otse
loomulikult varsti ära koristada.
ARVUTITELGEDEL KOOTUD
SISUSTUSKANGAS:
Kaidi Ploomipuu: “Tekstiilide tootmine on
muutunud järjest keerukamaks ja sellega koos on suurenenud ka
nõudmised kudujate oskustele. Arvuti kaudu juhitavad käsitsi
kudumise teljed on tekstiilidisaini maailmas üsna uus nähtus.
Tänu kudumise lihtsusele koguvad nad järjest rohkem poolehoidu.
Eesmärgiks oli arvutiteljel kudumise ja hilisema töötlemise
(vanutamine, põletustrükk) abil luua kangaproove, mille eeskujul
saaks valmistada dekoratiivseid sisustuskangaid. Struktuurse pinnaga paksud
kangad on mõeldud kasutamiseks dekoratiivse ruumikujunduselemendina
seinal, akende ees või sirmidel. Paks tekstiil toimib tühjas ruumis
hästi heli summutajana ja pehmendab selle üldmuljet.”