Anthony Horowitz. "'Müüdid ja legendid"'
Umbes samal ajal, kui ma tosina aasta eest õppisin koolitunnis Vana-Kreeka ajalugu, ilmus tänuväärse lisalugemisena kaheosaline raamat “Iidsete aegade lood”. Kreeka jumalate ebamaiste võimete, kuid äärmiselt inimlike pahede lood olid isegi teismelisele lugejale üsna haaravalt kirjutatud ja kaunistatud toredate värviliste piltidega. Ainus häda oli see, et raamatu köide oli kehv ja see kippus juba paari lugemiskorra järel tükkideks lagunema.
Äsjailmunud “Müütide ja legendide” köide on korralik, kuigi illustratsioonid pole just eriti ilusad. Lisaks vanade kreeklaste legendidele veel teistegi rahvaste kuulsamate muistsete lugude kogumine ühtede kaante vahele on väga tänuväärne mõte. Mütoloogia on lihtsalt elementaarne osa üldharidusest. Aga lisaks silmaringi laiendamisele võiks raamat pakkuda ka lugemisnaudingut.
Ilmselt nägi autor ekstra vaeva, et materjali mitte liialt suureks paisutada, sest 10-aastaseid võib väljavaade võtta käsile telliskiviteos lugemisest võõrutada. Kuid osad lood on selle tulemusel üsna kummalised välja kukkunud, vaevaliselt kerima hakanud pingele saabub ootamatult lakooniline lõpp. Tegelaste hambutu dialoogi asemel oleks autor võinud pigem värvikamalt sündmusi kirjeldada, sest tegemist pole ju ometi originaalse väljamõeldise, vaid vanade lugude ümberjutustusega.
