LUIS (kalapoe töötaja, katoliiklane, isikuandmed teadmata): See või?

ZALMEN: See jahh. Ilus kala, mis?

LUIS: Jajah. (võtab kahva ja tõmbab suure karpkala akvaariumist välja)

ZALMEN: Pane siia. Noo, kalake! Gefilte on su saatus! (tahab siplevale kalale vastu pead lajatada)

KALA: Tzaruch shemirah!(Räägib peaaegu inimliku, kuid siiski kuidagi õõnsa häälega)

LUIS: Kala räägib! Aaah! See on kurat! (minestab, kukub kõhuli lauale)

KALA: Hasof bah!

ZALMEN: Jumal, jumal küll!

LUIS: (tuleb teadvusele ja sööstab Zalmenile appi) Kurat! Kurat on siin!

KALA: Palvetage, raisad! Lõpp on lähedal! Viimnepäev on tulekul!

ZALMEN: Jummal! (püüab kala kinni hoida) Aargh!(lajatab kalale kirvega ja tabab oma kätt, veri purskub.) Aaaaah!!!

KALA: Palvetage, kui hing armas! Lugege toorat! Paastuge! Uups! (Luis tabab kala pead kirvega, kala kukub maha ja jääb vait)

LUIS: Kurat, kurat, kurat.

*

Mingi mõttetu sketš? Ei, minu dramatiseering mitmetes maailma lehtedes jooksnud uudisloost. 28. jaanuaril kohtusid New Yorgi kalamüüjad Zalmen Rosen ja Luis Nivelo heebrea keeles apokalütiliselt sajatava karpkalaga. Üks juudi sekt on juba veendunud, et kala kaudu kõneles jumal, kes tahtis inimesi hoiatada. Teise variandina asus kalas ühe äsja surnud prominentse kogukonnajuhi vaim, mõned hassiidid nimelt usuvad õigete inimeste taaskehastumisse kalana. Luis Nivelole, kes ei usu “juudi asja”, kuid on veendunud kristlane, helistavad sajad huvilised üle maailma, ta on väsinud ja ei saa magada.

Hoiatuse sisu on aga selge: Iraagi sõda on hädaohtlik. Räägitakse ka uuestisündinud kristlase Bushi usust, et Kristuse teine tulemine on ligi ja Armageddon algab Bushi juhitud Iraagi sõjaga.

Samal ajal on meedias eri versioonides aina korduv lugu kalast jõudnud juba pulmades ja pidudel esinevate juudi koomikute repertuaari; üks gefilte-firma kaaluvat oma reklaamlauseks “Meie kala räägib iseenda eest!”. Jumaliku sekkumise versiooni vastased jällegi vihjavad kõnelevale kalaga stseenile ühes “Sopranode” seerias, mida näidati enne 28. jaanuari.

*

“Moodsa aja ime” tuletab meelde, kus ja millal me elame. Kui ma seda jutukest esmaspäeval lõpetan, ei tea veel keegi, kas neljapäeval on juba sõda ja kui, siis mida see tegelikult tähendab.