ÄRA LOE! "'Aastaraamat Kes? Mis Kus? 2007"'
Hoolimata kaanel olevast aastaarvust kajastab raamat hoopis
õhust võetud ajavahemiku (september 2005 – oktoober 2006)
sündmusi. Nii et kui ma tahan teada saada 2006. aasta Betti Alveri preemia
laureaate, ei kõlba mulle tavaloogika kohane 2006. aasta “Kes?
Mis? Kus?”. Ei kõlba ka 2007, vaid hoopis 2008. Nii on raamat juba
formaalselt kasutuskõlbmatu, üksnes enne jõule toimuva
raamatuvõidujooksu statist.
Sisule võib samuti etteheiteid
teha. Asjalike ja asjatute faktide taktitu segipuistamise tulemuseks on eriti
võigas käkk. Kõikide teemade kohta, mille vastu ma huvi
tunnen, saan igalt poolt mujalt märksa adekvaatsemaid kommentaare. Torino
olümpiamängude kohta näiteks olümpiaraamatust. Samas ei saa
ma teada isegi sel totralt valitud vahemikul ilmunud eesti ilukirjanduse
esiktrükke. Statistika on juhuslik ja kallutatud. Suvelavastuste
nimekirjast puuduvad kunstiliselt olulised MTÜ Kultuurikaptenid
“Sõit” ja MTÜ R.A.A.A.M “Minust jäävad
ainult laulud”.
Tekst koosneb peamiselt imalast populistlikust
mölast (Andres Põder lk 11: “...teame, et see riik, mida me
kõik ühtviisi igatseme, on päevast päeva lähemale
tulnud ja saab ka tulevikus meile päevast päeva lähenema, kui me
selle heaks töötame usus, lootuses ja vennalikus
üksmeeles”; lk 452: “Anna Levandi. Ilus sooritus – kolm
poega”; lk 9: “Presidendipaari lastelaste --- teadmisel ja kohati
ka algatusel voorisid võimulossis kui läbikäiguhoovis ringi
alaealiste hordid, sekka ka mõni täiskasvanu”).
Suure
osa “teatmeteosest” hõlmavad SL Õhtulehe ja Kroonika
lugude lühitutvustused. Tegijad ei jaga absoluutselt, et
kõmuajakirjanduses uudisekünnise ületamine pole veel argument
aastaraamatus kajastamiseks. Pealegi ei saa ma näiteks Inna Roosi uutest
meestest peale nimede ikka midagi teada.
Eesti raamatuajalugu tunneb ka
väärikaid, analüütiliselt professionaalseid ja
faktitihedaid aastaraamatuid. Pean silmas sarjas “Elav teadus”
ilmunud “Eesti kroonikaid” 1933–1939. Ma ei usu, et nende
läbilugemine “Kes? Mis? Kus?” autorite silmaringi avardaks.
Küll võivad nad aga nimetatud raamatutega endile niikaua pähe
taguda, kuni mõistus koju tuleb.
Veiko Märka