ÄRA LOE! Chris Kala “Ebaõnnestunud!”
Ainuke õnnestunud asi raamatu juures, mille keel on küündimatu, sisu puudub ja mis kubiseb kirjavigadest, on pealkiri. Üllatav, et ei autor ega kirjastaja kartnud, nagu võiks see selle käki puhul olla liiga otsekohene sarkasm.
Teisiti kui käkiks ei saa aga Kala debüüti tõesti defineerida: romaan ta ei ole, kuna autor kasutab häbitult inimeste pärisnimesid ning on ka kogu piinliku meediakampaania kestel rõhutanud teose dokumentaalsust. Elulookirjeldus ei saa ka just öelda kirjutise kohta, milles tegemiseks autor 17aastaselt kooli pooleli jättis ning mis kirjeldab minavormis üht mõttetut ja sisutühja aastat.
Kooli poolelijätmine on iseenesest kõnekas fakt: sisult surmigav teos kubiseb värdkeelenditest ja demonstreerib võimetust end elementaarselt väljendada. Toimetaja, küljendaja ja kaane kujundaja (tundub, et viimane, täitsa talutava tulemusega lõppenud töö, on võtnud kogu aja) Lars Trunini väide, et “Seks, viha, vägivald ja roppused on mõtted, mis mõlguvad meil kõigil. Chris julges need paberile panna” on aga lihtsalt hale ja reedab üht: ei kodanik Trunin ega tema hoolealune pole kursis ei elu ega kirjandusega.
