ÄRA LOE Paul Brewer „Sõdade kroonika"'

Inglise keelest tõlkinud Rein Turu ja Tõnis Värnik;Varrak, 2007;400 lk.

Paul Brewer

“Sõdade kroonika”

Inglise keelest tõlkinud Rein Turu ja Tõnis Värnik.

Varrak, 2007. 400 lk.

See raamat on õpetlik lugemine selles mõttes, et näitab, kuidas paistavad asjad Inglise-kesksest vaatenurgast või kuidas neid sealt näha tahetakse. Paraku tuleks raamatule lisada ka hoiatus: ei sobi ajalooga halvasti kursis olevatele inimestele teadmiste omandamiseks. Autorile on Teisest maailmasõjast tähtsad vaid operatsioonid Lääne-Euroopas ja kolooniates, mitte lahingud Ida-Euroopas. Pole vist üllatav, et puuduvad Sinimäed ja Kuramaa lahingud 1945, samuti Tšehhi põrgu. Aga võtkem näiteks massimõrv Katõnis, mis tänu Wajda filmile võiks nüüd üleilmseltki jälle meeles olla: teos teatab (lk 266), et Smolenski-lähedasest metsast on leitud 3000 Poola ohvitseri surnukehad ning rahvusvaheline komisjon ei öelnud 1943. aastal, kes tapatöö eest vastutab. Selline “objektiivsus” jätab lugejad sama rumalaks kui ennegi, kuigi eesti keeleski ilmunud Sebag-Montefiore Stalini biograafia kirjeldab elavalt, kuidas keegi nahkpõllega Blohhin ohvitseridele revolvriga kuklasse tulistas. Järelehüüdes Lev Trotskile (lk 196) on vaid mainitud, et talle “löödi jäänoaga” (tegelikult kirkaga) pähe. Huvilisel oleks ju põnev teada, et mõrvar Ramon Mercader sai mõrva eest Nõukogude Liidu kangelaseks. See-eest õhatakse kurvalt, et Trotski lapsed “surid” enne teda, vihjamata kuidagi seltsimees Stalini osalusele. Ju ei sobi liitlast solvata, see segaks inglaste maailmapilti.

Kui juhtum on moraalselt vastuoluline, kukub autor pateetiliselt pudrutama. Iseloomulik näide on lk 354 peatüki “Ameerika esimene lüüasaamine” sissejuhatav lause: “Ameerika sõda Vietnamis oli heitlus, kus vastamisi oli kahe rahva tahe ja kus tugevam pidi maksma väga ränka hinda, et jääda püsima.”

Lk 274 väidetakse, et Mussolini võimult kõrvaldamise järel seati järgmisel päeval riigipeaks kuningas Vittorio Emmanuele II. See on puhas vale: kuningas oli Itaalia riigipea kogu aeg, kuid riigi tegelikuks juhiks sai nüüd marssal Badoglio.

Nagu meil viimasel ajal kombeks, oleme jubedasti hädas vene nimede õigekirjaga. Eesti keeles on õige Malahhovi, mitte Malakovi kurgaan. Linna nimi on Jevpatoria, mitte Eupatoria. Kindral on Brussilov, mitte Brusilov. Jne.