Juuni alguses esimest korda Rene galeriisse sisse astudes olin tõeliselt üllatunud. Hiljem Renega vesteldes sain teada, et seda on enamik Tallinna portreegalerii külastajaid. Klaaspinnad, lopsakad taimed, kaunis mööbel ja mustvalged fotod. Kohvilõhn, muusika ja naeratav noormees leti taga. Puhas, ilus, glamuurne. Ja seda mitte ebameeldivas, liigsäravas ja ülepoleeritud mõttes. Rene galerii on maitsekas ja näitusepinna suurus avaldab muljet.

„Mul on sellised võimalused ja sidemed, et ma saan endale lubada ka suurte riiklike muuseumidega konkureerimist. Jah, mul ei ole võimalust kasutada riigi raha või millelegi muule toetuda. Jah, mul ei ole seda. Kõik, mis mul on, tuleb mu enda energiast ja rahakotist. Viia kultuuriüritus kasumisse, see on ka minu jaoks väljakutse. Uus tegevus. Aga alustada ei tule mitte kasumist. Kasum lubab lihtsalt veel suuremaid asju teha. Alustada tuleb ikkagi sellest, et inimestel oleks huvitav,“ räägib Rene.

Tallinna portreegalerii avas uksed tänavu 23. mail fotonäitusega „Hingevalu“, mille teemaks on Raissa Gorbatšova. Fotod Nõukogude Liidu viimase juhi abikaasa elust on toonud Rene uude asutusse väga palju külastajaid. „Mul käib iga päev sada inimest,“ kinnitab ta.

Näituse külalisteraamat ei ole kaante vahel, vaid oma muljed, mõtted ja soovid saab kirjutada lahtistele paberilehtedele galerii viimases ruumis. See paberipakk on paks. Sirvides leian sissekandeid nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Inimesed kiidavad. Neile meeldib see, mida Rene neile pakub. Tallinnast peaksid näitusekülastajate muljed õige pea jõudma Moskvasse, Mihhail Gorbatšovi kätte.