AREENI KAANELUGU: Surev linnajagu

Miks lastakse Kopli liinideks kutsutud veetleval Tallinna linnanurgal südamerahus põleda, mädaneda ja laguneda? Miks sai sest ilusast paigast supiköögi, veretöö ja vaesuse järele lõhnav agulijäänus, aga mitte näiteks mõnus nooruse, vabaduse ja loovuse pesa, arutleb Raul Ranne.

“Näe, selles majas elas Hull-Erki. Aga tolles jällegi üks vanamees, keda mingil põhjusel kutsusime Kurjaks Seeneks, kuigi ta polnud üldse kuri inimene,” loetleb tuntud spordireportaažide meister Kalev Kruus tegelasi oma lapsepõlvest, kui temaga mööda kurikuulsaid Kopli liine jalutame. Need nimed on kui tegelased mõnest Andrus Kivirähki raamatust. “Ja näed, siin elas mul hea sõber. Paar aastat tagasi kuulsin, et ta löödi maha. Tähendab, oma naine lõi.”

Kruus on Kopli kutt, ta elas liinidel kogu lapsepõlve. Kuigi ta pole ammu siia kanti sattunud, kipub iga puu, kivi ja maja talle vana ilusat aega meenutama.

See Põhja-Tallinna nurk päris Kopli poolsaare tipus on iseäralik koht. Siin pole tänavatel tüüpilisi nimesid. Tähendab, osal tänavatest on normaalsed nimed, näiteks Sepa või Treiali. Aga ülejäänud on liinid – 1. liin, 2. liin, 3. liin, 4. ja 5. liin. Ning omaette ka Liinidevahe tänav. Sestap kutsutaksegi seda paika liinideks.