| “Päriskoopia” |
| R: Abbas Kiarostami. |
| O: Juliette Binoche, William Shimell. |
| Kinos Sõprus alates 18. veebruarist. |
Naine (Juliette Binoche) kutsub kirjanikust Mehe (William Shimell), kes Toscanasse raamatut esitlema tulnud, endaga lämbet pärastlõunat veetma. Näitab talle linna. Sõidetakse linnast väljagi. Satutakse kontvõõrastena tunnistama pulmi, hiljem leitakse end samast restoranist, kus kohatud pruutpaar oma armastust pühitseb. Woodyallenlik lobisemine vaheldub hästi komponeeritud pingelise vaikimisega, et vaatajal oleks mahti mõelda, mis asi see õigupoolest on, mida talle säravate näitlejatööde ja visuaalselt lummava kinematograafiaga üritatakse ütelda.
Intellektuaalseks lähtekohaks on tollesama kirjaniku teos, mis räägib sellest, et originaalil ja koopial pole vahet seni, kuni nende mõju vaatajale on samasugune. Kiarostami paistab uskuvat, et filmikunst kütkestab vaatajat samamoodi kui elu just sel põhjusel. Mis sest, et me teame, et film on elu koopia, mängitud näitlejate poolt, kes autentseid tundeid teesklevad, ikkagi ta mõjub nagu reaalselt kogetud stseen kohvikus või magamistoas.
Aga ta viib argumentatsiooni kaugemale – kas originaali ja koopia eristamatust võib kanda ka inimestevahelistesse suhetesse? Või oleks see siiski vales elamine? Kuid kas armastus kahe inimese vahel on enam midagi originaalset? Või on see alates esimesest armastusromaanist sama narratiivi püüdlik kopeerimine?
Kohanemisvõime eeldus on kopeerimise oskus, ümbritsevate olude peegeldamise oskus. Kiarostami otsib nende peegelduste alt inimest – autentset reaktsiooni ajastul, kui midagi uut ei ole enam võimalik tunda ega luua. Olles täiesti teadlik võimalusest, et originaalse otsimisel võib jõuda originaalitsemise, tühipalja poosetamiseni. See on peen köielkõnd. Aga nagu Sulev Keeduse usk Inglisse, nii on ka Kiarostami usk originaali see, mis filmi lõpuni, klišeedesse kaldumiste kiuste, välja kannab.
See, kas tegemist on meeleheitel naisega, kes ihaobjekti lummamiseks alustab saatanlikku mängu, või seob teda kuulsa kirjanikuga tõesti ühine poeg, aga nende suhe on jooksnud liiva, ei vajagi üheselt mõistmist ega tõe jalule seadmist, sest mängu ilu on see, mis vaataja täielikult enda võimusesse võtab. Tõeline maiuspala neile, keda paeluvad võimumängud nagu “Kes kardab Virginia Woolfi” või Vaino Vahingu “Potteri lõpp”.
| Intellektuaalset romantikat kinolevis: |
| “Kirjad Inglile” |
| R: Sulev Keedus. O: Tõnu Oja, Ragne Pekarev, Tiina Tauraite, Katariina Lauk jt. |
| Kinos Artis alates 4. veebruarist. |
| “Turnee” |
| R: Mathieu Amalric. O: Mimi Le Meaux, Kitten On The Keys, Dirty Martini, Julie Atlas Muz, Evie Lovelle, Roky Roulette, Mathieu Amalric jt. |
| Kinos Artis alates 21. jaanuarist. |
| “Tamara Drewe” |
| R: Stephen Frears. O: Gemma Arterton, Roger Allam, Bill Camp, Dominic Cooper, Luke Evans, Tamsin Greig jt. |
| Kinos Artis alates 11. veebruarist. |
