„Mulle ei ole häbiasi ilu ja headust taga ajada,“ tõdeb fotograaf Kaupo ­Kikkas. „Healing arttähendab kunsti, mis teeb sind paremaks, ravib, paneb palsamit haavadele. Tahan kindlasti püsida sellel teel.“

Novembris võttis Kaupo Londonis üles 12 portreed: inimestest, kes on pidanud lahkuma kodumaalt, ning inimestest, kes nõustusid pagema mõttemänguna. Pildile said ka nendega kaasa rännanud hinnalised esemed. Nagu küsib 11. detsembril Londonis avatava näituse pealkirigi: „What Would You Take?“ Mis on ainus asi, mille valiksid? Imepeenelt tikitud pulmasärk. Loendamatute suutäite kaupa mõlakujuliseks söödud hõbelusikad. Mesilaste suitsuti. „See viimane kuulus Süüria kuulsaimale mesinikule Ryadile,“ räägib Kaupo. „Viimase asjana enne põgenemist jõi Ryad oma kodu rõdul tassi teed ja jättis kraani tilkuma, kuna plahvatuste tolmu täis linnas olid linnud harjunud lendama tema kööki vett jooma. Ühel hetkel vesteldes jäi Ryad äkki vait, pisarad hakkasid voolama ja ta ütles: „Linnud on nii palju paremad kui inimesed.“

„Hea inimestetundja, empaatiline, soe,“ rõhutavad Kaupo sõbrad tema klikkimist erinevate tüüpidega. „Kui kasutan kedagi ­anonüümse modellina, on ta mu tundemaastiku tööriist. Kui aga portreteerin inimest tema endana, siis on oluline meie viibimine samal leheküljel,“ selgitab Kaupo. 

« Avalehele 0 Kommentaari