Arthur Verocai “Encore”

Arthur Verocai
“Encore”
(Far Out)
Hea maitsega vähese värske vungiga kummardus unustatud avangardistile.

Arthur Verocai on väga huvitav tegelane. Ta on üks neist Brasiilia hea muusika niiditõmbajaist, kes on ise vähe tähelepanu saanud. Tema pilti ja nime suures kirjas leiab vähestelt plaadiümbristelt, arranžeerija oluline amet oli aga 1960ndate-70ndate ehk Brasiilia muusika kuldaja oluliste plaatide tegemisel just tema õlul.

Värsket Far Outi poolt välja antud kuumas Rios lindistatud plaati kuulates keerleb peas vaid üks sõna: respekt. Tundub, et Brasiilia muusika grand old man’i austatakse nii palju, et kõik tehti täpselt tema noodi järgi. Sünergia sära kostab siin plaadil vähe: erandiks ehk kolm legendaarse Azymuthiga koos tehtud lugu, mille seast kõige funk’im “Bis” tõotab hitti. Teiste lugude ja kogu plaadi ülesehituse juures paistab olevat muu eesmärk: läbiorkestreeritud intellektuaalne filmilik muusika, mis jääb aga tiba liig rahulikuks, et massiga vallutada.

Far Outi tüübid muidugi hõikavad, et Verocai on vanas suurepärases vormis ja konkureerib iseenda 1972. aasta rariteediks jäänud plaadiga. Härrad, austan teie head tahet, ent kahtlen siiski. See on hea plaat, kahtlemata. Aga 62aastasel Verocail 35 aasta tagust geniaalsust enam siiski ei ole, “Encore” jääb kummarduseks ja kaugete aegade nõrgemaks kajaks.

6