Pean soome kirjandusest lugu, sest seal on vägi sees. Lugege “Seitset venda” ja te saate aru, millest ma räägin.

Arto Paasilinna on ehtne Aleksis Kivi koolkonna mees, normaalses tempos töötava kirjaniku (romaan aastas!) raamatuid saadab Soomes tohutu menu. Mõned näited Paasilinna mahukast loomingust on Eesti lugejale varasemast ajast tuttavad - “Ulguv mölder”, “Jänese aasta”, “Poodud rebaste mets”, “Lummav vabasurmasõit”. Naljakad ja head raamatud kõik.

1992. aastast pärinev “Maailma parim küla” on jabur hübriid ulmest ja traditsioonilisest külajutust. 

24. novembril 2023, paar kuud pärast Kolmanda maailmasõja lõppu, tabab Maad hiiglaslik komeet. Mandrid upuvad, linnad põlevad, hulk inimesi saavad hirmsal kombel otsa. Aga kauges Soome perifeerias askeldavale sitkele külarahvale ei lähe apokalüpsis suuremat korda, nemad elavad oma targastikorraldatud elu edasi ka pärast maailmalõppu. Vahet on ainult niipalju, et päike tõuseb nüüd põhjaloodest, jõulude ajal õitseb tulikas ja taevas lendavad kõrbenud sabasulgedega flamingod.

Kõlab nagu küberpunk, mis? Tõsimeelsetel sci-fi  fännidel ei tasu siiski leili minna. “Maailma parim küla” on lihtsalt üks muhe lorijutt, mida ehivad Paasilinna fantaasia ja huumor.

MART JUUR