Võibolla on see peale Kreatiivmootori ilmumist järgmine tõeliselt uuenduslik ja vapustav nähtus eesti muusikas. Või on see üldse muusika? Äkki on see hoopis muusikateater või kuuldemäng?

Näitleja Andres Noormetsa, klahvpillimängija ja elektrooniku Taavi Kerikmäe ja kitarrist Mart Soo algselt Klassikaraadio otsesaadetes loodud album on miski, millesugust ei ole mina küll eales kuulnud. Juba puhtkontseptuaalselt.

Saade "Fantaasia soovikontsert" pakkus hilisõhtuse saate sissehelistajaile võimaluse pakkuda teemasid, millest peaks loo tegema; ja see sündis kohapeal, kogu muusika ja tekst tekkis improvisatsioonina, teadvusevoolude, nii sõnaliste kui muusikaliste põrkumisena.

Kuidas saab olla nii eemal sellest, mida me näiteks jazzi kontekstis improvisatsiooniks peame, genereerida siin ja praegu muusikat, mis on nagu muusika ikka ja samas nii kordumatult veider ja eriline? Luule, deklameerimise, glossolaalia, ambiendi, ooperlikkuse, metali, elektrooniliste efektide, pungi, müra ja mille veel kokkusulamine. Koos on Noormetsa pöörane psühhedeelne tekstiimprovisatsioon, Soo kohati loureedlilik kitarr ja Kerikmäe hämarad masinahelid. Laulud Sipsikust, pääsukestest, pingviinide marsist, tennisest, Vihterpalu tulekahjust ja lõpuloos "Proovid natuke ja ongi selge" dramaatiline karjatus: " Isa, ära võta laenu, mul on kõik olemas!" 9