August Kubizek “Adolf Hitler, mu noorpõlvesõber”
Kui tulevase füüreri noorpõlvesõber August Kubizek
seda raamatu lõpuosas kategooriliselt ja otsesõnu ei eitaks
– ja me muidugi usume, et ta ei valeta –, võiks arvata, et
tegemist on eriti siiralt ja haaravalt kirjapandud, liigutava geiarmastuslooga.
Just nimelt vaimse, ühistele huvidele ja harrastustele pühendunud
noorte, hilisteismeliste noormeeste armastuse looga.
Nii
pühendunud sõprust saab tõesti olla vaid teismeliseeas, kus
noori ühendavad nii vaimsed huvid kui erootilised kiindumused ning kus on
võimalik elada pooleldi fantaasiamaailmas.
Kui see ka pole
kapigeide lugu, on igatahes tegu ülimalt loetava jutustusega noorte meeste
sõprusest, millesugused on fenomenina huvitanud ka tänapäeva
soouurijaid (nähtus on tuntud kui male bonding, või ka
buddy-fenomen). Siin on teineteiseleidmine, kirg, truudus, reetmine –
lugu nagu filmis!
Ülem-Austria linna Eferdingi linnaameti juht
August Kubizek kirjutas oma raamatu “Adolf Hitler, mein
Jugendfreund” 1951 Leopold Stockeri kirjastuselt saadud tellimuse alusel,
see ilmus 1953 ja tõlgiti varsti mitmesse keelde. Seda Hitlerit
positiivses valguses näitavat teost peavad uurijad
usaldusväärseks, see polnud natsipartei tellimuse vili.
Akadeemilise muusikaharidusega Kubizek seletab hea psühholoogina
ühe 20. sajandi ajaloo mõjukama tegelase iseloomu kujunemist, tema
perekondlikku tausta, veidrusi ja kinnisideid. Ja kui me usume, et
üksikisikul võis olla 20. sajandi sündmustes nii
määrav jõud, siis näeme, kuidas mitmed Adolf Hitleri
nooruses väljakujunenud kinnisideed ja vaated realiseerusid hiljem
natsi-Saksa ametlikus ideoloogias ja muutsid nii ajaloo käiku.
Kubizek kirjeldab noore Hitleri ilmset arhitektitalenti, arenenud
kunstimaitset, muusikakirge, pühendumisvõimet. Tunnistust leiab
tema sügav kiindumus saksa mütoloogiasse ja teatud üleva
obsessioon, mis lõikas ta ära tegelikust elust. Lisaks kirjeldab
Kubizek Adolf Hitleri ebaõnnestumist kunstnikuna, läbikukkumist
akadeemilises haridussüsteemis, elukaugust suhetes naistega,
järjekindlust ja põikpäisust igas ettevõetavas asjas,
kompromissitust ja puritaanlust, mille siirdeid võib ära tunda
natsi-Saksamaa elukorralduses. Samas ilmnes juba varakult ka Hitleri usk
riikluse jõudu. Usutav on ka hilisemaks üldtuntud kurjuse etaloniks
kujunenud suurkuju kaastunne vaeste vastu, kelle hulka noor Adolf vaieldamatult
ka ise kuulus, ning sotsiaalne mõtlemine (natsionaalsotsialismi tuum!).
Omaaegsed nooruki hoiakud (näieks juudiviha)
võimendusid edaspidi mastaapselt Hitleri maailmavaates ning leidsid
hiljem väljundi tööstuslikus rahvushügieenis.
Raamatus on palju huvitavaid pisifakte noore füüreri huvide ja
harrastuste kohta. Näiteks muusikafriikidel võiks olla
tõesti kahju, et kaduma läks Adolf Hitleri kirjutatud
mütoloogiaainelise ooperifragmendi “Sepp Wieland”
partituur.