Avatakse Eesti muusika hulgiladu
Käesoleval nädalal käivitub internetis projekt
Music Online, kuhu on plaanis helifailidena kõigile huvilistele
kättesaadavaks teha kogu Eestis välja antud muusika –
klassikast hip-hopini.
Music Online’i puhul on tegu massiivse
andmebaasiga, suure kohaliku muusika arhiiviga, mille külge rajatakse
muusikakaupluste võrgustik. Projektiga on tegeletud aasta otsa ning asja
taga on neljaliikmeline tiim, kellest tuntum on projekti muusika-alast
järelevalvet teostav muusikaautor Priit Pajusaar. Areeni küsimustele
vastas Music Online’i juhatuse liige ja tehnilise külje eest
vastutav Indrek Loo.
Milleks meile Music
Online?
Põhjus on selles, et elame hullult
väikses riigis, mis on igasuguse äri jaoks väga õnnetu
koht. Plaaditootmine käib Eestis väga väikestes tiraažides ja on
seepärast üsna kulukas, mitte üldsegi rentaabel
ettevõtmine. Selle väiksuse tõttu on tohutult muusikat
– kultuuriväärtusi –, mis ei jõua kunagi rahvani,
sest neid pole kasulik CD-plaadile trükkida. See oli ajendiks, et koguda
kokku kogu muusika, mis on Eestis üldse välja antud.
Eestis puudub andmevara, kus suudaksime kogu Eestis loodud muusikat
üheskoos hallata. Rahvusraamatukogul on arhiiv, igal fonogrammitootjal on
omad arhiivid, aga ikkagi oleme olukorras, et kui tahame teada, mida on Eesti
muusikakultuuris välja antud, siis tuleb seda kokku otsida.
See arhiiv on kõigile
ligipääsetav?
Jah, see on projekti teine külg. Kui
oleme muusika kokku korjanud – ja korjame me seda iga päev
–, siis toome selle rahvale välja. Ja kõike, mis on kunagi
muusikas loodud, mida praegusel hetkel luuakse, saab rahvas tarbida.
Kõik on igapäevaselt kättesaadav ja tõepoolest juba
elektroonilises keskonnas mp3-failidena.
Väga paljus toimub
Eestis piraatlus ka seepärast, et suurt hulka muusikat ei olegi
võimalik legaalseid teid pidi hankida. Meie toome muusika rahvale
kätte. Ja soodsamalt kui CD-plaadi kauplusest.
Selle keskkonna
eesmärk on toetada ka meie muusikuid ja plaaditootjaid. Neil on
ülimalt lihtne meie mehhanismi kaudu om loomingut pakkuda. Tootja
saab ise määrata, kus, kellele, mida, mis hinnaga ja kui palju
müüb. Kaovad ära toorikute või CD-plaatide kujul
andmekandjad, mis on Eesti mastaapi silmas pidades suhteliselt kallid.
Kuidas publik muusikale siis juurde
pääseb?
Selleks on kaupluste võrgustik. Nimetame
seda meie kogutud arhiivi hulgilaoks. Ja siis on kauplused suuremate
netiportaalide juures, kes meiega on lepingu teinud. Igaüks võib
kujundada kaupluse oma äranägemise järgi.
Vaadake,
kui palju on meil kaubanduskeskusi. Miks? Sest kõik inimesed ei käi
ühes suures, vaid igaüks seal, kus ta on harjunud käima. Meie
süsteem on sarnane. Me toome muusika võimalikult erinevatesse
“kaubanduskeskustesse”. Loome laia võrgustiku – kust
leiab endale huvipärast noor, kust klassikahuviline, teisalt hip-hopi
sõber või mõni 50ndate ja 60ndate estraadi austaja.
Ja Muusika24 on selle juures...?
Kahe-kolme
nädala pärast ametlikult avatav Muusika24 on lihtsalt üks
kauplustest. Standardne kauplus, mis on Music Online’i enda hallata.
Hetkel on seal levimuusika ja klassikaline muusika. Lähimal ajal
lisanduvad audioteosed – audioraamatud, kuuldemängud,
järjejutud, muinasjutud lastele – ja ka välismaine muusika.
Oleme veendunud, et ühel või teisel kujul jõuab ka
välismaine muusika sinna.
Kui palju teil praeguseks muusikat kogutud
on?
Hetkel oleme kokku korjanud üle 20 000 teose. Aga see
arv kasvab iga päevaga. Tööd on veel tohutult.
Kõige suurem muusikaarhiiv on praegu Eesti Raadio oma. Sinna on
kogutud muusikat hallidest nõukogude aegadest peale. Iga päev
töötavad seal arhiivis inimesed sellega, et võtavad vanadelt
lintidelt materjali ümber. Kõik seal ei kõlba
muidugi rahvale välja toomiseks – parteipleenumite kõned on
ilmselgelt ebahuvitavad. Kuid seal on küllalt sellist materjali,
mida ei ole keegi aastakümneid puudutanud. Sealt võib tulla
tõelisi leide.
Kuidas jõuab arhiivi ja
kauplustesse uus muusika?
Kõik meiega lepingu
sõlminud fonogrammitootjad, plaadifirmad saavad teoseid ise meie baasi
lisada. Tootjal on ligipääs süsteemile ja kui kellelgi ilmub uus
plaat, saab ta failid ise üles panna. Määrata hinna,
kuupäeva, millal see lugu ilmub, ja nii edasi. Ühe
sõrmeliigutusega on võimalik mõni singel hetkeliselt kogu
vabariigis kättesaadavaks teha. Kogu ärilise poole otsustab tootja.
Meie tagame süsteemi.
Mitmete ansamblitega on ka juttu olnud,
et neil on küllalt teoseid, mis pole varem plaadile jõudnud ja
arvatavasti ei jõuakski. Aga Music Online’iga avaneb
võimalus kõik unikaalsed salvestised laiemale publikule
välja tuua. Ka nii täieneb meie arhiiv iga päev.
Et iga tootja määrab siis ise teosele ka
hinna?
Jah. Meie võime ainult soovitada. Selge on ka see,
et teostel ja teostel on vahe. Teose väärtusel on vahe. Kaks
varianti, kas teda on võimalik müüa mõne
kabinetisügavustes fikseeritud hinnaga või lasta toimida turul.
Turg paneb paika, kas loo hind on 5 krooni või 50 krooni. Kui
näeme, et tegu on ebareaalse hinnaga, siis anname tootjale
soovitusi.
Kas igaüks, kes soovib, saab oma
muusika arhiivi lülitada ja sealtkaudu seda müüa?
Ei. Lepingud sõlmime ikkagi fonogrammitootjatega, mitte üksiku
artistiga. Esiteks on küsimus õigustes. Teiseks selles, et kuna
lugude arv on meeletult suur, siis Music Online ei võta endale rolli
otsustamaks selle üle, mis on kvaliteetne ja mis mitte. Kogu andmebaasi
väärtus kahaneb, kui sinna tekib liiga palju müra sisse. Meie ei
ole pädevad ütlema, kas tegu on millegi väärtuslikuga, kui
laps põristab kodus trumme ja see üles salvestatakse. Selle rolli
jätame siiski plaadifirmadele.
Kui paljud
plaadifirmad on teiega juba liitunud?
Hetkel üle
kahekümne. Kõik suuremad on olemas. Ja kui võtame Eestis
välja antud muusika kogumäärast, siis julgen arvata, et 70
protsenti kogu materjalist on meil olemas.
Paljude väikeste
tootjatega meil veel lepinguid pole. Võtab aega, et nad kõik -
kas või ühe plaadi välja andnud plaadifirma - maamunalt
üles otsida. Loodetavasti võetakse meiega nüüd ka ise
ühendust ja see kiirendab protsessi.
Kuidas ta
harjutate Eesti inimesed, kes aina vähem orginaal- CD-de eest on
nõus raha loovutama, ostma n-ö orginaal-mp3sid?
Iga
aasta väheneb maailmas CDde ja kasvab mp3de müük. See kasv on
väga kiire. Rootsis moodustas mp3de müük möödunud
aastal 10 protsenti kogu müüdud muusika mahust.
Eesti on oma
väiksuse juures väga hästi arenenud interneti poole
pealt. Ja kui vaadata eesti noori, siis ma küll usun, et kui muusika
on
kättesaadav normaalse hinnaga ja ostmise protsess väga lihtsaks
tehtud, siis miks peaks ta meeletult vaeva nägema, et kuskilt muusikat
tõmmata, hoida, susserdada.
Meie muusika pakkumise idee on
suunatud ka vanematele inimestele, kes internetiga sina peal. Tal on ehk
meeldiv leida 70. aastate Eesti muusikat.
Muidugi anname endale aru,
et tulust saame rääkida väga kaugete aastate pärast.
Võttes arvesse muusikaturu suurust, inimeste harjumusi osta muusikat
elektroonilisi kanaleid pidi, siis maksame aastaid sellele asjale peale. Hetkel
ei olegi see nii tähtis. Praegu on olulisem luua eesti kultuuri jaoks
muusikapank, millel on ajalooline väärtus.