Milleks meile Music ­Online?
Põhjus on selles, et elame hullult väikses riigis, mis on igasuguse äri jaoks väga õnnetu koht. Plaaditootmine käib Eestis väga väikestes tiraažides ja on seepärast üsna kulukas, mitte üldsegi rentaabel ettevõtmine. Selle väiksuse tõttu on tohutult muusikat – kultuuriväärtusi –, mis ei jõua kunagi rahvani, sest neid pole kasulik CD-plaadile trükkida. See oli ajendiks, et koguda kokku kogu muusika, mis on Eestis üldse välja antud.

Eestis puudub andmevara, kus suudaksime kogu Eestis loodud muusikat üheskoos hallata. Rahvusraamatukogul on arhiiv, igal fonogrammitootjal on omad arhiivid, aga ikkagi oleme olukorras, et kui tahame teada, mida on Eesti muusikakultuuris välja antud, siis tuleb seda kokku otsida.

See arhiiv on kõigile ligipääsetav?
Jah, see on projekti teine külg. Kui ­oleme muusika kokku korjanud – ja korjame me seda iga päev –, siis toome selle rahvale välja. Ja kõike, mis on kunagi muusikas loodud, mida praegusel hetkel luuakse, saab rahvas tarbida. Kõik on igapäevaselt kättesaadav ja tõepoolest juba elektroonilises keskonnas mp3-failidena.

Väga paljus toimub Eestis piraatlus ka seepärast, et suurt hulka muusikat ei olegi võimalik legaalseid teid pidi hankida. Meie toome muusika rahvale kätte. Ja soodsamalt kui CD-plaadi kauplusest.

Selle keskkonna eesmärk on ­toetada ka meie muusikuid ja plaaditootjaid. Neil on ülimalt lihtne meie ­mehhanismi kaudu om loomingut pakkuda. Tootja saab ise määrata, kus, kellele, mida, mis hinnaga ja kui palju müüb. Kaovad ära toorikute või CD-plaatide kujul andmekandjad, mis on Eesti mastaapi silmas pidades suhteliselt kallid.

Kuidas publik muusikale siis juurde pääseb?
Selleks on kaupluste võrgustik. Nimetame seda meie kogutud arhiivi hulgilaoks. Ja siis on kauplused suuremate netiportaalide juures, kes meiega on lepingu teinud. Igaüks võib kujundada kaupluse oma äranägemise järgi.

Vaadake, kui palju on meil kaubanduskeskusi. Miks? Sest kõik inimesed ei käi ühes suures, vaid igaüks seal, kus ta on harjunud käima. Meie süsteem on sarnane. Me toome muusika võimalikult erinevatesse “kaubanduskeskustesse”. Loome laia võrgustiku – kust leiab endale huvipärast noor, kust klassikahuviline, teisalt hip-hopi sõber või mõni 50ndate ja 60ndate estraadi austaja.

Ja Muusika24 on selle juures...?
Kahe-kolme nädala pärast ametlikult avatav Muusika24 on lihtsalt üks kauplustest. Standardne kauplus, mis on Music Online’i enda hallata. Hetkel on seal levimuusika ja klassikaline muusika. Lähimal ajal lisanduvad audioteosed – audioraamatud, kuuldemängud, järjejutud, muinasjutud lastele – ja ka välismaine muusika. Oleme veendunud, et ühel või teisel kujul jõuab ka välismaine muusika sinna.

Kui palju teil praeguseks muusikat kogutud on?
Hetkel oleme kokku korjanud üle 20 000 teose. Aga see arv kasvab iga päevaga. Tööd on veel tohutult.

Kõige suurem muusikaarhiiv on praegu Eesti Raadio oma. Sinna on ­kogutud muusikat hallidest nõukogude aegadest peale. Iga päev töötavad seal arhiivis inimesed sellega, et võtavad vanadelt linti­delt materjali ümber. Kõik seal ei ­kõlba muidugi rahvale välja toomiseks – parteipleenumite kõned on ilmsel­gelt ebahuvitavad. Kuid seal on küllalt ­sellist materjali, mida ei ole keegi aasta­kümneid puudutanud. Sealt võib tulla tõelisi leide.

Kuidas jõuab arhiivi ja kauplustesse uus muusika?
Kõik meiega lepingu sõlminud fonogrammitootjad, plaadifirmad saavad teoseid ise meie baasi lisada. Tootjal on ligipääs süsteemile ja kui kellelgi ilmub uus plaat, saab ta failid ise üles panna. Määrata hinna, kuupäeva, millal see lugu ilmub, ja nii edasi. Ühe sõrmeliigutusega on võimalik mõni singel hetkeliselt kogu vabariigis kättesaadavaks teha. Kogu ärilise poole otsustab tootja. Meie tagame süsteemi.

Mitmete ansamblitega on ka juttu olnud, et neil on küllalt teoseid, mis pole varem plaadile jõudnud ja arvatavasti ei jõuakski. Aga Music Online’iga avaneb võimalus kõik unikaalsed salvestised laiemale publikule välja tuua. Ka nii täieneb meie arhiiv iga päev.

Et iga tootja määrab siis ise teosele ka hinna?
Jah. Meie võime ainult soovitada. Selge on ka see, et teostel ja teostel on vahe. Teose väärtusel on vahe. Kaks ­varianti, kas teda on võimalik müüa mõne kabinetisügavustes fikseeritud hinnaga või lasta toimida turul. Turg paneb paika, kas loo hind on 5 krooni või 50 krooni. Kui näeme, et tegu on ebareaalse hinnaga, siis anname tootjale soovitusi.

Kas igaüks, kes soovib, saab oma muusika arhiivi lülitada ja sealtkaudu seda müüa?
Ei. Lepingud sõlmime ikkagi fonogrammitootjatega, mitte üksiku artistiga. Esiteks on küsimus õigustes. Teiseks selles, et kuna lugude arv on meeletult suur, siis Music Online ei võta endale rolli otsustamaks selle üle, mis on kvaliteetne ja mis mitte. Kogu andmebaasi väärtus kahaneb, kui sinna tekib liiga palju müra sisse. Meie ei ole pädevad ütlema, kas tegu on millegi väärtuslikuga, kui laps põristab kodus trumme ja see üles salvestatakse. Selle rolli jätame siiski plaadifirmadele.

Kui paljud plaadifirmad on teiega juba liitunud?
Hetkel üle kahekümne. Kõik suuremad on olemas. Ja kui võtame Eestis välja antud muusika kogumäärast, siis julgen arvata, et 70 protsenti kogu materjalist on meil olemas.
Paljude väikeste tootjatega meil veel lepinguid pole. Võtab aega, et nad kõik - kas või ühe plaadi välja andnud plaadifirma - maamunalt üles otsida. Loodetavasti võetakse meiega nüüd ka ise ühendust ja see kiirendab protsessi.

Kuidas ta harjutate Eesti inimesed, kes aina vähem orginaal- CD-de eest on nõus raha loovutama, ostma n-ö orginaal-mp3sid?

Iga aasta väheneb maailmas CDde ja kasvab mp3de müük. See kasv on väga kiire. Rootsis moodustas mp3de müük möödunud aastal 10 protsenti kogu müüdud muusika mahust.
Eesti on oma väiksuse juures väga hästi arenenud interneti  poole pealt.  Ja kui vaadata eesti noori, siis ma küll usun, et kui muusika on kätte­saadav normaalse hinnaga ja ostmise protsess väga lihtsaks tehtud, siis miks peaks ta meeletult vaeva nägema, et kuskilt muusikat tõmmata, hoida, susserdada.

Meie muusika pakkumise idee on suunatud ka vanematele inimestele, kes internetiga sina peal. Tal on ehk meeldiv leida 70. aastate Eesti muusikat.

Muidugi anname endale aru, et tulust saame rääkida väga kaugete aastate pärast. Võttes arvesse muusikaturu suurust, inimeste harjumusi osta muusikat elektroonilisi kanaleid pidi, siis maksame aastaid sellele asjale peale. Hetkel ei olegi see nii tähtis. Praegu on olulisem luua eesti kultuuri jaoks muusikapank, millel on ajalooline väärtus.

 

Muusikapalad mp3-formaadis helifailidena hakkavad maksma vahemikus 5–25krooni ja lugude autorid teenivad iga ostmise ehk “alla laadimise” korra pealt. Ostude arvu jälgib Autorikaitse Ühing, kellel on süsteemile oma ligipääs ja “näha iga seal tehtud liigutus”. Music Online’i helifailid ei ole koopiakaitsega. Neid saab mängida iga programmiga, igas mp3-mängijas, neid saab kõrvetada CD-toorikutele nii mitmel korral, kui ostja soovib. Piraatluse kaitseks saavad aga kõik ostetud failid külge märke loo omaniku kohta. Iga Music Online’is olev helifail sisaldab ka infot teose esitajate, ­autorite, väljaandja ja ilmumisaasta kohta. Kui osta heliplaat tervikuna, saab kaasa ka kogu trükimaterjali – vahelehed, pildid, lugude sõnad jne.