Bachi helikeel ja arhitektuurne koreograafia

Sel nädalal näeb Rahvusooperis Estonia ühe nüüdistantsu tuntuima koreograafi, belglanna Anne Teresa De Keersmaekeri lavastust “Partita 2”. Keersmaekerist vestlesid näitleja ja muusik Marius Peterson ja SAAL Biennaali kuraator Priit Raud.

Anne Teresa De Keersmaekeri esimene koreograafiatöö “Asch” valmis 1980. aastal. Kaks aastat hiljem esietendus Steve Reichi muusikal põhinev neljaosaline “Fase”. 1983. aastal lõi De Keersmaeker oma tantsukompanii Rosas. Tema töödes on põhirõhk tantsu ja muusika vahekorral, samuti on olulisel kohal tantsu ja sõna koostoime. De Keersmaeker on oma loomingus kasutanud eri ajastute heliloojate muusikat, Tallinnas etenduv “Partita 2” (2013) põhineb Johann Sebastian Bachi muusikal.

Priit Raud: Marius, milline on sinu kokkupuude Anne Teresa De Keersmaekeriga?

Marius Peterson

: Osalesime mitme hooaja jooksul ansambliga Graindelavoix, mida juhatab

Björn Schmelzer

, Anne Teresa De Keersmaekeri 2011. astal Avignoni festivalil esietendunud lavastuses “Cesena”. See põhines Avignoniga tihedalt seotud 14. sajandist pärineval

Ars subtilior

’i stiilis muusikal, piir tantsijate ja lauljate vahel oli teadlikult kaotatud – Anne Teresa trupi Rosas tantsijad laulsid ja meie omakorda osalesime koreograafia loomisel ning selle läbijoonistamisel etendustel. Tuuritamise ajal suhtlesime Anne Teresaga palju. Tallinnas etenduva “Partita 2” loomisprotsessi ajal rääkisime ka barokkviiuldajatest ja tema koostöö Amandine Beyeriga sündis mõneti nende mõtte- ja kirjavahetuste tulemusena. Muide, “Cesena” omakorda sündis Avignonis just

Boris Charmatzi

kutsel, kes oli 2011. aastal sealse festivali residentkunstnik.