Baskimaa laiub merest mereni
Hispaania kirdenurgas ja veidi ka piiritagusel Prantsusmaal, ajaloolise Navarra kuningriigi territooriumil elavad baskid on üks Euroopa müstilisemaid rahvuseid. Nende päritolu on nii salapärane ja ajaloo halli udusse mähkunud, et naljatatakse, nagu olla Jumal Aadama loonud baskide surnuaialt leitud kontidest. Või et baskid on nagu head naised - ilma ajaloota.
Igal juhul on Püreneed Euroopas üks vanima inimasustusega paiku ning tänu siinsetest koobastest leitud iidsetele luustikele (Tautaveli inimese, neandertallase ja kromanjoonlase skeletid on kõik siin esindatud) usuvad paljud, et baskid on eelajalooliste inimeste otsesemad järeltulijad kui ülejäänud Euroopa rahvad. Neoliitikumi kultuurile viitab ka ilmvõimatu hääldusega baski keel, milles pea iga tööriistadele või tööle viitav sõna pärineb sõnast "haiz". See tähendab muide kivi - isegi käärid on baski keeli "haiztur".
Ka baskide kultuur on omanäoline ja salapärane. Suuremalt jaolt ollakse selle säilimise eest tänu võlgu ümbritsevatele Pürenee mägedele. Roomlaste ning edasiste vallutajate eest pagesid baskid kaljujäärakutesse ning jäid tänu kohutavalt raskendatud ligipääsemisvõimalusele suuresti teistest kultuuridest puutumata. Sellest tingituna on tillukestes külades siiani võimalik näha fantastilisi baski fiestasid ning kohata ravitsejaid, kes tänase päevani mõnda haigust oma traditsiooniliste meetoditega kiiremini ravivad kui kaasaegne meditsiin.
Baskimaa on eestlase silmale ka imekauni loodusega - ta asub suurelt jaolt mägises piirkonnas (Püreneed), kus on palju koopaid, jäärakuid ning kurusid, mis baskide mütoloogia kohaselt paksult haldjaid ja loodusvaime täis on tuubitud. Ning just siin ühes mäekurus Prantsusmaa-Hispaania piirimail leidis aset üks Euroopa ajaloo legendaarsemaid lahinguid - Karl Suurega seostatud Roncesvalles'i veresaun.
Karl liikus oma vägedega Prantsusmaa poole, jättes oma armee järelvägede juhiks noorukese Rolandi (kellest jutustuses on saanud ta sugulane). Too sattus aga mäekurus baskide varitsusele ning hukkus toimunud lahingus. Müstilisel kombel sai Karl toimuvast aimu ning keelas päikeselgi loojuda enne, kui ta pole kangelase surma eest kätte maksnud. See on lugu, millest kõneleb Prantsuse 12. sajandil kirja pandud rahvuseepos "Rolandi laul" - baskid on ennast sellistessegi kirjandusteostesse jäädvustanud.
Vastukaaluks mägedele ei puudu baskidel ka kaunid rannad - San Sebastian ehk baski keeles Donostia on ülimoekas sinivereliste kuurort, mida võib vabalt võrrelda näiteks Nizza või Prantsuse baskide asualal oleva Biarritzi ning Bayonne'iga. Läinud sajandi algupoolel olid Biskaia lahe äärsed kuurordid eliitseltskonna seas ülipopulaarsed ning Biarritzi, mis pole siit sugugi kaugel, satuvad näiteks Hemingway tegelased raamatus "Ja päike tõuseb". Rahvanappust ei esine Baskimaa kuurortides ka praegu - Donostia rannad on alati puupüsti täis ning tohutu lihamere vahel omaenda rannarätiku mahapanemiseks tuleb enne tükk aega liivalapikest otsida. Ja millised lained San Sebastiani imekaunis Merekarbilahes veel on...
Ka autonoomse baskide territooriumi pealinn Bilbao asub mere ääres, kuid see on pigem sadama- kui kuurortlinn. Tegelikult on tegu suisa Hispaania juhtiva kaubasadamaga ning kuna vahetult linnast loodes kaevandatakse juba 19. sajandist saadik rauamaaki, on temast kujunenud ka väga oluline tööstuskeskus.
Seda suhteliselt koleda tö&am p;ou ml;stuslinna muljet üritatakse loomulikult varjata uute põnevate ehitiste ja projektidega - nüüd on nimelt linna kõige hinnalisem juveel 1997. aastal avatud Guggenheimi kunstimuuseum. Selle kogudes on lai valik tipptasemel moodsat kunsti ja eriline on ka võrratu ehitis ise. Ameerika arhitekt Frank Gehry on kavandanud silmapaistva ja originaalse titaanfassaaadiga hoone, mis on kõige kaunim õhtul, kui muuseum hõõguva hiidlaevana ümbritsevaist kvartaleist esile tõuseb.
Tänapäevast on Bilbaos muidugi pisut veel, olgugi et linna üldmulje on siiani üsna sünge ja isegi inetupoolne. Tööstuslinna suuremalt jaolt tühjadele tänavatele toovad aga erksust Sir Norman Fosteri kavandatud kookonilaadsed metroosissepääsud ja -jaamad ning ülivinge jalakäijatesild Zubizuri.
Eelmainitud linnad ei ole kaugeltki mitte ainsad Baskimaa huvitavad paigad. Nende asualale jääb näiteks Guernica-Lomo, mille hävitanud koletu sakslaste pommirünnak inspireeris Picassot maalima legendaarset "Guernica hukku". Samuti asub just baskide kodumaal üks Euroopa olulisemaid kloostreid: Santuario de Loiola, kust pärit pühast Ignatius de Loyolast sai omal ajal ülivõimsa jesuiitide ordu rajaja ning alustala. Siis on veel Pamplona - endine Navarra pealinn, mille müüride taga peetakse iga aasta juulis Los Sanferminese fiestat ja kus adrenaliiniotsijad võivad proovida pagemist kuue vihale aetud võitlushärja eest.
Baskid on üldse väga lustlikud ja peomeelsed inimesed, kuid kahjuks pole kõige tihedamini Baskimaaga seonduv asi mitte kaunid vaated, vein ega vahvad linnad, vaid hoopis ETA, terroristid ja pommiplahvatused. Üsna tihti kohtab uudistes lugusid uutest plahvatustest ning baske ei morjenda sugugi, et Hispaania peaminister lubab terroristide vägivallale lõpu teha. Neid huvitab vaid Euskadi iseseisvus ja heaolu ning nende eesmärk ei ole oma kodukanti hävitada või majanduslikult kiusata - seega ei ole ETA Baskimaale minejale kindlasti mitte suuremaks ohuks kui võimalikud autoõnnetused või linnugripp.
