Millised uued küljed avanevad muusikateatris kui žanris eeloleval suvel Pirita kloostris, vastab produtsent Heili Vaus-Tamm.

"Tahame laieneda selle sõna raames ja näidata, milliseid võimalusi see žanr pakub. Võtame riski näidata julgeid lavastuskontseptsioone ja kindlasti ka seda laia ampluaad, mis maailmas selles vallas toimub.

Täiesti uue žanrina on sel festivalil muusikaline nali. Nadja Malehi lavastuse pealkiri on "Suur õudusunenägu" ja alapealkiri "Muusiku tõus ja langus". See on maailmakuulsa viiuldaja Gidon Kremeri elujuhtumitel põhinev komöödiaetendus, kus laval on muusikutest komöödianäitlejad Aleksei Igudesman ja Richard Hung-Ki Joo (fotol), kes huumori prisma läbi näitavad neid õudusunenäolisi juhtumeid, mis ühe muusiku eluga kaasnevad. See, et Kremer toob sellise etenduse lavale ja ise seal kaasa mängib, näitab, kuivõrd tema on võimeline enda üle naerma ja on üle sellistest juhtumitest, mis nõrgema närviga muusikule võivad teinekord fataalselt mõjuda.

Teise uue žanrina saab näha Don Juani teemat flamenkoteatri käsitluses. Don Juan kui hispaania aadlik on hispaania mehe kvintessents. Tema mehelikkuse, probleemide ja saatuse fenomeni üle vaieldakse siiamaani. Donžuanlus kui nähtus on tänapäeva psühhoanalüütikutel oluline teema. Selle avamine hispaania kultuurile iseloomulikus flamenko keeles, fantaasia Don Juani kui nähtuse teemal, peaks olema elamuslik ja midagi väga erilist. Idee autorid on koreograaf Catarina Mora ja lavastaja Cornelius Dane.

Juba traditsiooniks on saanud näidata ka ühte 20. sajandi ooperit. Seekord toome publiku ette inglise klassiku Benjamin Britteni kammerooperi "Kruvipööre". Lavastaja kutsusime Tšehhimaalt. Jiří Nekvasili lavastajahaare on lai, ulatudes Prahast naaberriikidesse Euroopas, Balti- ja Põhjamaadesse, aga ka USAsse ja Argentinasse.

Britteni ooperi on ta varem lavastanud Prahas ja Riias. Kuna süžee on filosoofiline, inimhinge hämarates tagamaades kaevav, on tšehhi lavastaja vahendid keerulised, aga huvitavad jälgida. Tegemist on avangardse lavastusega, lavakujunduse põhikomponendiks on tohutu hulk õhupalle.

Üllatusi on ka traditsiooniliste ooperite lavastustes. Soome lavastaja Kari Heiskanen on toonud Leoncavallo "Pajatsite" tegevuse tänapäeva seebiooperi filmi võtteplatsile, suletud ja kirgedest üles köetud õhkkonda, kus palju sünnib. Sisuliselt on see väga põhjendatud. Tegemist on tänapäeva teatri tasemele küündiva lavastusega.

Vokaalkultuuri tippsaavutuste vallas tahaksin tähelepanu pöörata primadonnale, kelletaolisi lauljaid kuuleb Eestis harva - Moskva Suure Teatri juhtivale solistile Jelena Zelenskajale, kes laulab Santuzza osa Mascagni ooperis "Talupoja au" ja kuninganna Elizabethi rolli Donizetti bel canto ooperis "Maria Stuart".

Koostöös tantsuteatriga FINE 5 (koreograafid Rene Nõmmik ja Tiina Olesk) esitame taas eelmiste aastate menuteosed Verdi "Reekviem" ja Orffi "Carmina burana".

Seekord aga musitseerivad Eri Klasi käe all segakoor Latvia ja ­ERSO. Verdi teoses on solistideks väljaspool Eestit tegutsevad eesti lauljad Aile Asszonyi, Annely ­Peebo, Juhan Tralla ja esimest korda tuleb meie festivalile Viini Riigiooperi solist Ain Anger."