“Café de Flor”

(Forwards)


Neid aegu ammuseid, kui Eesti underground sai tegelikult ollagi täpselt selline, nagu ta kõlas: niisama intiimne, mahlakas ja kõrvasissesosistavalt soe! Jah, see oli aeg, kui kõik põrandaalused tähistajad ja tähistatavad kiudusid muusikute sõrmedes ja kuulajate kõrvus üheks holistlikuks tõeks, sest mitte kellelgi ei olnud raha ja seepärast ei saanudki keegi olla sell-out, isegi mitte suhtumiselt. Tulemuseks totaalne üleküllastus sügavalt stiilseid ja traagilise elusaatusega bände: Dallas, Bizarre, 90ndate Vennaskond, veidi varem ka Röövel Ööbik ja Metro Luminal. Eesti roki heroilises ajaloos on Bizarre järjekordne nimi, mis oleks võinud kaugele jõuda, kui aeg ja koht olnuks teine ja talutavam. Kuid veel tõesem on see, et ükskõik kus mujal oleks jäänud tekkimata see kordumatu tunne, mis Bizarre (originaalis aastal 1996 kassetina ilmunud) albumiga tänapäevani kaasas käib ning kuulaja otseteed 90. aastate keskpaiga Tartu-transsi manab.


Kümme aastat hiljem ja uues kontekstis pole selle muusikaga tegelikult midagi peale hakata; oma päriskodust seda välja rebida ei saa ja parem ongi. Kuulakem siis ammuseid sõnumeid põranda alt, nostalgiapisar silmanurgas.
10