“Café de Flor”
(Forwards)
Neid
aegu ammuseid, kui Eesti underground sai tegelikult ollagi täpselt
selline, nagu ta kõlas: niisama intiimne, mahlakas ja
kõrvasissesosistavalt soe! Jah, see oli aeg, kui kõik
põrandaalused tähistajad ja tähistatavad kiudusid muusikute
sõrmedes ja kuulajate kõrvus üheks holistlikuks
tõeks, sest mitte kellelgi ei olnud raha ja seepärast ei saanudki
keegi olla sell-out, isegi mitte suhtumiselt. Tulemuseks totaalne
üleküllastus sügavalt stiilseid ja traagilise elusaatusega
bände: Dallas, Bizarre, 90ndate Vennaskond, veidi varem ka
Röövel Ööbik ja Metro Luminal. Eesti roki heroilises
ajaloos on Bizarre järjekordne nimi, mis oleks võinud kaugele
jõuda, kui aeg ja koht olnuks teine ja talutavam. Kuid veel
tõesem on see, et ükskõik kus mujal oleks jäänud
tekkimata see kordumatu tunne, mis Bizarre (originaalis aastal 1996 kassetina
ilmunud) albumiga tänapäevani kaasas käib ning kuulaja otseteed
90. aastate keskpaiga Tartu-transsi manab.
Kümme aastat hiljem
ja uues kontekstis pole selle muusikaga tegelikult midagi peale hakata; oma
päriskodust seda välja rebida ei saa ja parem ongi. Kuulakem siis
ammuseid sõnumeid põranda alt, nostalgiapisar
silmanurgas.
10