Kanadalase Dan Snaithi ühemeheprojekt (varem nime all Manitoba) on olnud käesoleva kümnendi jooksul kahtlemata üks märkimisväärsemaid indie-troonika artiste. Segades kuuekümnendate psühhedeelset vaimustust kaasaegse elektronmuusika tehnoloogiaga, on multiinstrumentalist ja laptop-muusik Snaith loonud inimlikku elektroonikat, mis võib olla samavõrd tajuavardav ja värvikas kui pärispillidega tehtud psühhedeelne rokk ennemuiste. Olgugi, et Manitoba/Caribou loomingu puhul võib tuua välja teatud mõjutajaid (näiteks Silver Apples, Neu!, The Byrds), võib julgelt öelda, et Dan Snaithil on oma signatuursaund.

Käesoleval plaadil on see rafineeritum kui varem ja samuti rohkem popilike mõjutustega. Avalugu “Melody Day” väärib oma nime helge ja meloodilise lähenemise poolest, olles üks meeldejäävamaid laule artistilt. Helid ja tekstuurid moodustavad endiselt mitmekesise ja mitmekihilise sulami, samas kõlab see kõik elavamalt kui varem, isegi kui teatud pillid on sämplitud. Trummiatakk on siin samuti märksa fokuseeritum. “Andorra” puhul on tegemist muusikaliselt ühtsema sooritusega kui abstraktsem ja hajusam eelmine plaat “The Milk Of Human Kindness”.
9