Nii kirjeldas 20. oktoobri Postimehes male maailmameistrivõsistluste poolfinaali dramaatilist lõppu Deivil Tserp. Professionaalsete Maletajate Assotsatsiooni maailmameister Aleksandr Kramnik pidi tiitli säilitamiseks pretendent Peter Leko vastu viimase partii võitma ning seda ta ka tegi. Iseensest päris raske ülesanne, kui sama klassiga meestel on ühel tingimata võitu vaja ja teisele piisab viigist. Aga supermodel Natalja leidis vajaliku koguse “positiivset energiat” ja võit tuli.

Mulle meenutab see ülemeeleline abi  26 aastat tagasi 21. oktoobril lõppenud küllap kõigi aegade dramaatilisemat maletajate tiitlivõistlust. See toimus nõukogude maailmameistri Anatoli Karpovi ja “kodumaareeturist” pretendendi Viktor Kortshnoi vahel. Pimeduse ja ja valguse jõudude (kumb on kumb, on maitse asi) heitlus kestis 93 päeva ja lõppes viimaks Karpovi võiduga 6:5.

Karpovi meeskonda kuulus ka kurikuulus nõukogude parapsühholoog ja sensitiiv Viktor Zuhhar, kelle ülesandeks oli väidetavasti mängusaalis segada Kortshnoi keskendumist. Viimase protestide peale tõsteti paradoktor esimesest reast seitsmendasse, meie meedia tegi muidugi kisa “nõukogude kodaniku tagakiusamise pärast”. Nagu kinnitab aastapäevad tagasi ilmunud Pravda artikkel, toonud Kortshnoi Iisrealist ka oma salateadlase kohale, aga jäi siiski alla.

Oktoobri algul käis Kortshnoi Peterburis ning andis sealsele juudi internetiväljaandele intervjuu, milles kinnitab endiselt, et teda ja tema meeskond survestati psüühiliselt, Karpovi meeskonda kuulunud kogunisti  70 (!!!) hüpnotisööri. Arvestades tollast ideoloogilist situatsiooni ja nõukogude ladviku nõiduslembust võib seda täitsa uskuda.  Tollal Karpovi meeskonda kuulunud eksmaailmameister Mihhail Tal tunnistas 10 aastat hiljem, et ta isegi ei suuda kujutleda tagajärgi, mida oleks toonud kaasa antisoveedist suurmeistri võit. Male oleks kuulutatud Nõukogude Liidus ebateaduseks, oletas ta. Ning pisut enne oma surma usaldanud ta Kortshnoile: küll on hea et sa tookord kaotasid, vastasel juhul poleks sa Filipiinidelt elavana lahkunud. Sellele väitele olevat leitud kinnitust ka KGB järelejäänud paberite hulgast.

Tookord lõppes kõik hästi: nõukogude male päästeti ja Kortshnoi jäi ellu. On elus siiamaani ja mängib praegu Mallorcal maleolümpial Shveitsi meeskonna esimesel laual kõigi maade kõvemate meeste vastu. Ta on 73 aastat vana, oma põlvkonna viimane maletaja, kes sel tasemel rivis.

Sellest ajast on maailm ja male palju muutunud. Selle töö, mis kunagi tegid ära õudustäratavad KGB sensitiivid, teeb nüüd imekaunis super-Natalja justkui möödaminnes. Sensitiivide ja poliitikute ajastu males on lõppenud ning alanud modellide ajastu. Seda on Eesti Maleliit kiiduväärselt varakult taibanud ja valinud oma presidendiks super-Carmeni. “FIDE seis ei ole just kõige roosilisem, lootusi pannakse Kassile,” tunnistas malejuht Hendrik Olde 7. oktoobri Postimehes. Kujutage ette: üks Carmen Kass on vägevam kui kogu Rahvusvaheline Maleföderatsioon, kes jättis omal ajal Ameerika kangelase Robert Fischeri ilma tiitlita. FIDE on vanaks, rahatuks ja jõuetuks jäänud ning ainult modellide sära võib malekrooni tolmunud kulla jälle läikima panna. Modell võib külmetavale malekuningae jälle eluvaimu sisse ja glamuuri peale puhuda.

Ning Kass on juba mõndagi ära teinud. Augustis magnetiseeris ta publikut malefestivalil Mainzis ja tegi seal muuhulgas maailma teise Elo koefitsiendiga mehe Vishvanatand Anandiga viigi. (Veel mõne aasta eest pidid maletajad rahva lõbustamiseks masinatega mängima, nüüd siis modellidega. Ainult tulnukad ongi veel üle jäänud.) Aukülaline oli super-Carmen nii Kramniku-Leko matshil kui käimasoleval maleolümpial. 29. oktoobril selgub, kas 2008. aasta maleolümpia toimub Saksamaal või Eestis. Sakslastel pole kaugeltki nii ilusat maleföderatsiooni presidenti kui meil, aga eks riigieelarve ole neil ikka suurem. Nad võivad Aafrika riikidele pudrumägesid lubada ja nii hääled üles osta. Peagi näeme, kas males maksab raha või ilu.

Mis siis malega on juhtunud? Kuhu on jäänud need 70 nõukogude magnetisööri, miks nad praegu selle maailma vägevaid malet toetama ei mõjuta? Nõukogude Liidus oli male ju lausa tsiviilreligioon, umbes midagi sellist nagu praegu Ameerikas holokaust. Meilegi meeldis malejumalannat kummardada, sest meil oli imetlusväärne eestiaegne maailmameistritiitli pretendent. Kuhu on küll kadunud malejumalanna Chaissa veetlus kadunud? Miks ei armastata malet enam tema enese ilu, mängu ilu, vaid modellide ilu pärast?

Võiks ju väita, et see mis toimub, on lihtsalt üks suur Untergang, õhtumaade allakäik. Aga ega ei tahaks ju ka kurjade sensitiivide aega tagasi. Vahest oleks täpsem öelda, et toimub üleüldine sekulariseerumine. Ei piisa enam mõttega tabatava jumalanna Chaissa ilust, vaja on tema maapealset, silmaga nähtavat kehastust. Nii nagu keskaegne inimene vajas kontaktiks teispoolsega katedraali, vajab kaasaegne inimene malega ühte saamiseks modelli. Carmen Kassi kõhn aga kõrge gooti vormikeelega keha ongi meie katedraal, praegu parajasti male katedraal. Mulle meeldib super-Carmen malekatedraalina hoopis rohkem kui mõne erakonna püha- või emakojana.

PS. Anandil või Kramnikul on jumalanna Carmenit täitsa võimatu võita, Carmen võiks parem kohe tolle super-Nataljaga mängida. Siis oleks heitlus võrdsem ja partiide tase kah rahvalähedasem. Ning suurmeistritest abimeestest ei tohiks kummalgi puudust olla.