“Kontrolli alt väljas”
Ji, 2008. 80
lk.
Kui te tahate meenutada, kuidas see algas, lugege Mihkel Muti
“Pingviini ja raisakassi” ja Kenderi
“Iseseisvuspäeva”. Kui te tahate teada, kuidas see
lõppes, võtke Chaneldiori “Kontrolli alt
väljas”. “See” tähendab Eesti Kapitalistlikku
Rahademokraatlikku Vabariiki.
“Kontrolli alt
väljas” on tagasiulatuvalt prohvetlik raamat. Kui
tänapäeva Arminid enam kokaiini osta ei jaksa, topivad nad kommi
ninna, joovad oma Horvaatia puhkuse raha maha ning parimal juhul loevad
pohmakat higistades seda raamatut. Tavalisemal juhul hakkavad nad raamatus
kujutatud kombeil käituma ning nende reisi libestab metsajärve
koletise puudutus. Sõna “reisi” oli siinkohal mõlemat
pidi mõistetav, aga “Kontrolli alt väljas” annab
postyuppie’ndusest pääsenud lugejaile ka toredat
sõnaloomet ette: “Avastasin endas gurmaani, esteedi ja
perverdi.
Unustasin ära, mis ahv see Katrin on, ja hakkasin
temaga uuesti käiblema” (lk 23). Sokrates teab selles raamatus, et
ta “mitte persetki ei tea” (lk 7), aga ta võib, nagu
“tõeline džentelmunn” (lk 8), ennast jumala
häälele kuuletudes ikkagi “stretch-riidest kortsulisse
merehalli valgetriibulisse kolme nööbiga üherealisse
ülikonda” (lk 37) riietada ning Moskva kohviku ees Hegeli surma
jutlustades beibesid rajalt kõrvale tõmmata. Mõne aja
pärast kohtub tema sisemine Jack The Ripper Valli Baaris Trainspottinguga
ning verest leemetav tripp läheb käima sellise hooga, et julge ainult
lehti keerata.
Lisaks paberkirjanduslikule
tõsiseltvõetavusele on Chaneldiori debüüt
geniaalsevõitu filmistsenaarium ning raamatu saamislugu tõestab,
et vaatamata jõudu koguvale kohtutõkendite ajastule teevad blogid
kirjandusele ainult head.
