Craig David “Trust Me”

Craig David
“Trust Me”
(Teacup)
Tuim r’n’b-võrgutaja.

Keegi, kes tänab plaadibukletil nõnda palju inimesi, ei saa olla läbini halb. Ja kuigi ma veeretasin keelel võrdlust, et Craig Davidil on r&b-traditsiooni umbes samasugune suhe nagu Lenny Kravitzil rock’i, jätaksin selle siiski tegemata. Meie tänane kangelane pole sedalaadi solvangut päriselt ikkagi ära teeninud. Aga ma ei tea samas, mida täpselt ta ära teeninud on. “Trust Me” pole isegi kõrvulukustavalt halb, vaid pigem keskpärane ja tavaline ja tüütu ja tuim ja professionaalne ja kõige selle tõttu – nagu pealkiri palub – omal äraspidisel moel “usaldusväärne”. Tema soul on edeva südametemurdja võrgutusstrateegia, tema funk on leigevõitu macho-poos ja avaloo “The Hot Stuff (Let’s Dance)” klubi-credibility on laenuks võetud David Bowie vanalt hitilt. Nii et jah, Craig Davidi kõrval kõlab George ­Michael nagu Robert Wyatt.

3