Craig Russell. “Verikotkas”
Terrorismihirm nagu uinuv mõistuski sünnitab koletisi. Koletised on ikka olnud kunsti, siis ka kirjanduse pakutav maius, loojate leib ja selle kõrvane. Põnevuskirjanik Russell näeb terrorismis komplitseeritud põimingut: religiooni “fundamentaalsed” tõlgendused, poliitika, globaalne äriilm, militaarsete ja julgeolekutehnoloogiate ning isegi oluliste luureandmete kättesaadavus tipptasemel. Lisaks haige psüühika faktor. Mitmeplaaniline nuhkimistegevus leiab aset Hamburgis, suurkaubanduse ja patupesitsuse keskel. Lugu algab mõrvadest: naistel lõigutakse puruks alakeha, kopsud rebitakse rindkerest tiibadena õlgadele. Mehi tapetakse leebemalt. Politsei uuringud viivad ekslemiseni koguni vanaskandinaavia müütides ja Euroopa rahvaste kujunemisloos. Samal ajal alistub Hamburgi allilm seletamatul kombel väikesele Ukrainast pärit grupeeringule. Selle juht on Nõukogude eriväelane, uskumatult julm Afganistani ja Tšetšeenia veteran, terrorismivastase võitluse tippspetsialist, kes harrastab Odini kultust. Samal ajal käib jaht kurjale ka riikliku julgeoleku tasandil, taustaks Ühendriikide tahe iga hinna eest, pääseda ligi kurjuse kehastuse informatsioonile ja isegi rakendada ta oskusi. Lisaks on veel ka arutlused sakslaste oletatava permanentse identiteedikao üle. Seega tavaline riigi ja korrakaitsjate varjatud vastuolu – põhiseaduse kaitse contra seaduslikkus. Sarimõrvade otsetäideviijaks osutub manipuleeritud vaimuhaige IT-spetsialist. Kuri, kes oma käsi määrimata vaid kurja esile kutsub, jääb tabamata. Mitmekihiline, räigelt verine ja julm põnevik on kuidagi tuim ja trafaretne, õnneks ka sentimentaalsusest vaba. Lubatud ood Hamburgi linnale on kesisem turistiteatmikust.