Võrdlused ja ambitsioonid

''Eestlastel ei ole laiahaardelist vaadet, on üks bänd ja sellega samastatakse'' kommenteerib lauljatar Kene ülalmainitud võrdlusi. Kitarrist Paul täiendab:''Me mängime karmimat muusikat, meil on naislaulja, me ei tee gooti metalit. Nightwishiga meid võrrelda ei saaks. Jääbki üle Guano Apes.''

Depoo on praegu suuremalt jaolt Tartu-keskne ja ‘’põrandaalune’’ bänd. Küsimusele, kas kümne aasta pärast võib neist saada midagi Smilersi taolist, vastavad nad ühest suust:''Tahaks loota, et ei!'' Eestis võiks tippu võiks jõuda küll, aga mitte selle mäe tippu, leiab bänd. Pigem tõmbavad Depood need kõrgused, kuhu Pauli sõnul on jõudnud Shelton San , East Trading Wang ja No-Big-Silence ning Kene väitel ka Pia Fraus.

Kohalikust popmuusikat ei arva Depoo viisakalt mitte midagi. Muusikaauhinnad? ‘’Naljategemine,’’ kommenteerib Kene seda ettevõtmist. Viimane tõeliselt positiivne kohalik pop-nähtus oli tema sõnul hip-hopi jõuline esiletõus.

Noortebändina on Depoo end oma sõnul ammendanud. Suurim kohalik noorte bändide võistlus on võidetud, korraldajate poolt esimese hooga välja hõigatud esinduslepingust muusikapoe kinkekaardiks taandunud peavõit on taskus. ‘’Praegu oleme veel noortebänd, sügisest oleme päris bänd,’’ ironiseerib bassimängija Timmo, ‘’Siis anname plaadi välja.’’

Kriitikud ja fännid

''Mind paneb imestama, et seda peaaegu pole,'' ütleb kitarrist Kaspar kriitilise kriitika kohta. Mingil kummalisel kombel on Depoo olnud alates esimestest kontsertitest publiku ning kriitikute lemmik. Ning mitte ainult nende, ütleb bänd ja meenutab esinemist, kus neile lava ette kaasa elama tulnud turvateenistus oma kohustused nii unarusse jättis, et mitu inimest ilma piletit ostmata kontsertsaali sisse jalutas.

Sarnaselt ülejäänud ‘’põrandalustelele’’ on Depoo tuntus pigem horisontaalne kui vertikaalne. Suuresti on sellele kaasa aidanud internetiüheduste olemasolu paljudes kodudes. Teatavasti on internet Eesti alternatiivbändidele üks väheseid kanaleid enda laiemaks tutvustamiseks. Kontserdite reklaam ning lingid mp3edeni levivad eelkõige netifoorumites.

Üleüldise tunnustuse on Depoo siiski teeninud lakkamatult kontserte andes. ‘’Me oleme ikkagi live-bänd,’’ ütleb Kaspar. ‘’Kes korra meie kontserdil on käinud, see jääbki käima,’’ konstanteerib Kene.

''Ilma nendeta meid poleks,'' ütleb Kene fännide kohta. Tagasiside annab jõudu edasi minna. ''Vahel on nad nagu hobused laibavankri ees. Ja meie koliseme seal vankri peal neile järgi,'' täiendab Paul Kenet, viidates, et fännid on Depoo nii mõnestki madalseisust üle aidanud. Kaspar konstanteerib, et publik on tihti märksa suuremas vaimustuses, kui nemad ise. ‘’Mis on iseenesest hea,’’ lõpetab ta. 

Telgi taga

Depoo on ühe õega vennaskond. Eestis väga haruldast make-upi kandva bändi enda ning kõrvalseisjate arvates on nad ilmselt kõige ühtehoidvam bänd Eestis. Ning erinevalt The (International) Noise Conspiracy'st ei kanna Depoo vormiriietust. Ja poliitika asemel tegelevad nad pigem kunstiga.

''See keemia on meil vägagi elav,'' kommenteerib Depoo oma ühtsust,‘’Kui üks meist välja vahetada, siis muutuks kogu bändi aura ja muusika ja tegemist poleks enam sama bändiga.’’

See aga ei tähenda, et Depoo omavahel tingimusteta hästi läbi saab. Keemia tähedab ka tormiliselt kulgevaid reaktsioone. ‘’Kokkulepped sünnivad vahel läbi nädalaste tülide,’’ ütleb Paul. Konfliktid lõppevad siiski alati rahumeelselt. ‘’Targem annab järele,’’sõnab Kene. Trummar Ivar on sellega päri, sest niimoodi jääb mõnikord ka tema sõna peale.

Samuti pole Depool ette näidata ühtegi tõsiseltvõetavat konflikti mõne teise ansambliga. Konkurents, kui sellest üldse rääkida saab, on pigem sõbralik. Kolleegidest mainitakse ära The Nymph, Stem ja FPL. ‘’Me oleme vist kõige väiksema egoga bänd üldse,’’ ütleb Depoo tagasihoidlikult. Uljast täägirünnakut asendavad pigem kahtlused, kõhklused ja otsingud.

Läbi otsingute ning kompromisside sünnivad ka uued lood. ‘’Jämmimine kaldkriips kaklemine,’’ iseloomustab bänd oma meetodit, kuidas Pauli poolt välja mõeldud käigust laul saab.

‘’Tegelikult ei oska me muusikat teha, ega pille mängida,’’ ütleb Timmo. Ning tõesti – otsest muusikaharidust pole bändis kellelgi. Kene on laulnud segakooris, kuid peale Depooga liitumist minetas ta oskuse viisi pidada ning ‘’lendas koorist välja’’. Võitis rock’n’roll EM>.

DEPOO:

Kene Vernik – vokaal

Paul Lepasson – kitarr

Kaspar Ehlvest – kitarr

Timmo Linnas – bass

Ivar Kaine - trummid

Demod:

‘’Hiyo’’ (2004)

‘’South-Estonia’’ (2004)

Koduleht:

http://www.zone.ee/depookodulehekylg