Eesti disaini kaart

Tõnu Kaalep ja Karin Paulus lahterdasid ja sildistasid Eesti kujundust.

Disainiaasta lõppemise puhul otsustasime kõik vähegi väärtuslikud eesti disainerid, disaininähtused ning rühmitised keskpõrandale kokku tantsitada. Tahtsime ausalt peeglisse vaadates teada saaada, milline on on eesti disaini kaart. Kas midagi peale disaini ümber lokulöömise ka päriselt toimub?

Kui mõelda nii toote- kui ka graafiliste disainerite peale, võiks summeerida, et väga selgepiirilisi ühe isanda või emanda ümber koondunud koolkondi meil ei ole. Pigem on erisuste aluseks ealised iseärasused, erinev haridustee (šveitsi, taani või hollandi õppeasutused, kunstiakadeemia, tartu kunstikool) ning erinev materjalide valdamine. Just esemekavandamise puhul on sedasorti spetsialiseerumine eriti tüüpiline. Millegipärast teeb klaasikunsti eriala lõpetanu ikka klaasist asju, ehtekunstnik metallehteid, keraamik savipotte, tekstiilikas kangaid, nahakunstnik kotikesi ja köiteid ning tootedisaini vilistlane väänutab kas arvutipilti või plastmassi.

Kunstiakadeemia on püüdnud siiski üliõpilaste mõtteviisi ning ka valikuvõimalusi avardada – näitamaks, et tähtis on ikka eelkõige hea idee, mille teostamisel ei tohiks endale seada liigseid piiranguid. Sellise rutiinivaba disainimõtte esimeseks pääsukeseks võiks pidada eri taustadega kunstnikest koosnevat Disain­kombaini.

Mille üle me kurvastasime?

 

• Et liiga vähe on liigutavat, vapustavat, jalust nõrgaks ­võtvat.
• Et paljud endisaegsed suurettevõtted on loobunud disainerite teenetest ja teevad hoopis allhanget.
• Et kodumaine kaunis disain on reeglina hiina tublide naiste tööst kallim.
• Et kardetakse käia nagu kass omapäi.

 

Mille üle rõõmustasime?

 

• Et tavaline inimene teab tänu disainiaastale ja Delfile, mis on disain.
• Et ikkagi tahetakse midagi ära teha.
• Et mõned juba julgevad, oskavad, tahavad.
• Et tekib kultuurikatlamaju ja -kasvuhooneid.

 

Kunstiakadeemia meediagraafika osakond
Moodsa, vahel hollandipärase disaini maaletoojad ja õpetajad. Tammetõrustiili ja mõisahooneid uuriva professor Ivar Saki kõrval õpetavad siin karm formalismikriitik Kristjan Mändmaa ja Haagis tüpograafiat õppinud Anton Koovit. Elavnenud õppetöös on oma pidev koht välislektoritel ja väljasõitudel rahvusvahelistele üritustele. Pidev taimelava Hollandi disainikoolidele, mille on praeguseks lõpetanud Jaan Evart, Risto Kalmre ja Anton Koovit.

Kunstiakadeemia Avatud Akadeemia graafilise disaini eriala
Võimalus õppida võrdlemisi kõrge õppemaksu eest Eesti fotolavastusplakati klassiku Villu Järmuti ja teiste varem riigieelarvelisi üliõpilasi õpetanud õppejõudude käe all.

Kunstiakadeemia tootedisainerid ja  tarbekunstnikud
Tootedisaini eriala “autor” Bruno Tomberg, karismaatiline Mait Summatavet, soe ja toetav Arvo Pärenson, kriitiline Martin Pärn ning nüüdne jaaplanlasest tootedisaini juht Massayo Ave ja tema kätt hoidev (Fellini noortemööbliga eriti popiks saanud) Sixten Heidmets on tänaste disainerite näo kujundajad. Ka kõikidel rakenduskunsti aladel on praegu tublisid õppejõudu hästi palju.

Sisearhitektist disainerid
“Vanasti” – loe esimese vabariigi ja Nõukogude ajal – ei jätnud korralik arhitekt/sisekujundaja midagi juhuse hooleks. Et tüüpmööblit põlati, tehti ise ka mööbli joonised. Täna on selle suuna ühed parimad esindajad kunstiakadeemia professor Toivo Raidmets ning saatuslik puna­pea Maile Grünberg. Kahjuks on noorema põlve sisearhitekte ning nende kliente kataloogidest hirmus raske eemale hoida.

Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseum
Põhikogus suur ports head eesti tarbe­kunsti, lisaks vahvat Nõukogude Eesti standardtoodangut Standardilt, Tarbe­klaasilt ja teistelt väärikatelt ette­võtetelt. Töötavad tublid inimesed nagu näiteks Merike Alber, Ketli Tiitsar ja Kai Lobjakas. Toimuvad head näitused. ­ETDMi väljapanek “Klassikud. Leili Kuldkepp” tunnistati Eesti muuseumide parimaks näituseks möödunud aastal.

Heino Prunsvelt
Elegantne raamatukujundaja ja tõsine II maailmasõja ajaloo
huviline.

Tartu Kõrgem Kunstikool
Meedia- ja reklaamikunsti osakond koolitab graafilisi disainereid. Õppejõudude hulgas on näiteks meediakunsti maaletooja Raivo Kelomees, selle Areeni kaanekujundaja Martin Rästa ja rahvusromantilise tüpograafia velmaja Mart Anderson (all tema loodud šrift Pagana).

Marko Kekišev
Reklaamitöö kõrvalt suudab kureerida mitut näitust aastas ja olla ilmselgelt Eesti viljakaim plakatist.

kunst.ee
Ajakiri, mille ebaregulaar­selt nüüd juba 19 korda ilmunud graafilise disaini lisa on püüdnud erialaprobleeme ja -elu teadvustada.

Tallinna linnadisainer
Tühi koht?

Martin Pedanik ja Aadam Kaarma ehk Labor
Teise põlve kunstnikud, moodsate trikkide samas loomingulised maaletoojad. Töötavad harva erandina praktiliselt ainult kultuuriinstitutsioonidele. Uued Andres Talid, loodetavasti kunagi ka õppejõududena.

Klassikud Jüri Kaarma Andres Tali, Jaan Klõšeiko, Tiit Jürna, Jüri Kass
Juba üle viiekümne mehed. Ei kartnud omal ajal arvutit selgeks õppida. Kvaliteetsed, väljakujunenud, kodanliku või kultuuriinstitutsionaalse tellija kindel valik.

Firmad
Division, Velvet, Rakett, Kolm Karu, Dreamers ja palju teisi

Lambimehed
Tarmo Luisk ja Tõnis Vellama – tegelevad huumori ja klassika vahel tasakaalu otsimisega. Ükskord tuleb see välja, teinekord jälle mitte.

Vannimehed
Aguatori ja Balteco mullivannid kujustavad tänase eesti ­Arkaadiat – kahe auto ning aialapiga majakest Tallinna eeslinnas.

Eesti Kujundusgraafikute Liit
Kunstnike liidu allorganisatsioon, koondab 92 põhiliselt vanema ja keskmise põlve illustraatorit ja graafilist disainerit. On viimasel ajal korraldanud näitusi. Esimees Tiina ­Tammetalu.

Kujunduskunstnike ühendus
Kunstnike Liidu allorganisatsioon, koondab 34 põhiliselt keskmise ja vanema põlve vormidisainerit ja ruumikujundajat. Esimees Mart Peri.

Eesti Disainerite Liit
76 eri elualade ja põlvkondade disainerit ühendav organisatsioon. Esimees Ilona Gurjanova, kes on osalenud viimasel ajal paljudel Eesti disaini välismaal tutvustavatel üritustel.

Disainkombain
Kärt Ojavee ja co on meie oludes radikaalid. Suuresti tekstiilikunsti taustaga noorurid ehmatavad inimesi kummastavate kooslustega, häälitsevate mütsidega, plekiliste linade ning helendavate tumbadega.

Disainikatlad
Polümeeri varemetelt võrsunud Kultuurikatel katsub pooltühjas elektrijaamas lõimida eri kultuuriliike ning ettevõtlust. Tunduvalt suuremad rahasummad ning veelgi pöörasemad ambitsioonid  loovmajanduse alal on Dvigatelist tehtud Ülemiste Cityl.

Juba viis korda netis ilmunud noore põlvkonna disainerite ja illustraatorite väljaanne. Annab tulevikulootust.
http://www.betamag.ee/

Mangid
Mangide perefirmas Tiina Mangi ja Kaisa Raidmetsa, Aet Seire ja Katrin Veske kavandatud diivanid-tugitoolid on hillitsetud, kuid piisavalt moodsad, kodumaised ning ka kosmopoliitsed, et kõigile meeldida.