23.05.2008, 00:00
Eesti edukaimad arhitektid
Karin Paulus sai majandustulemustega tutvudes aru, et ainuüksi meediamenukitega rikkaks ei saa.
Eksite, kui arvate, et Eesti kõige rikkamad arhitektid on Meelis Press
ja Kosmose kutid.
Tegelikult on kõige tüsedamad kukrud
hoopis palju madalamat profiili hoidvatel tegelastel.
Võiks
öelda, et hipilikuma hingega arhitektide loome võib olla küll
lahe, aga raha nad eriti teenida ei oska. Jõukamaks saavad need
bürood, kus jäme ots on tehnokraatide käes ning kus
ettevõte on “jätkusuutlik” ehk siis tehakse pidevaid
investeeringuid firma arendamise ja töötajate koolituse vallas. Mitte
ei õitseta ühe suure tellimuse otsas.
Paljuski
näeme, et kõige rohkem on teeninud firmad, mis osutavad
kompleksteenust, pakkudes nii arhitektuurset projekteerimist kui ka
insenertehnilisi eriosi. Sageli on ka nii, et noorema põlve julged
ehituskunstnikud mõtlevad midagi valmis ning lasevad oma
vaimusünnitisele keha teha allhankena mõne teise firma
inseneripapidel ja -mammidel.
Siiski tundus meile, et oleks ebaaus
teha tabelit ainult neist büroodest, kelle ainus tegevusala on
arhitektuurne projekteerimine. Pole ju mõtet “karistada”
hübriidbüroosid, seda enam, et tulemuste põhjal selgub, et
majanduslikus mõttes on olnud just see tee kõige kasumlikum.
Samas ei saa väita, et kasum ja arhitektuuri kvaliteet oleksid
alati otseses seoses. Kuid leida, et suured bürood hoolivad ainult rahast
ja mitte loodavast keskkonnast, oleks samuti vale.
Klientide
paljusus ning ustavus näitavad kindlasti seda, et hiiud pakuvad ka
“lisaväärtust”.
Sarnase loo tegime viimati
kaks aastat tagasi, ka siis oli edukaim arhitektuuribüroo Nord Projekt.
Paljud teisedki tublid firmad on jäänud tabelis samasse. Võib
oletada, et viimase aasta jooksul on suure turuosa endale ampsanud Rootsi
päritolu rahvusvaheline korporatsioon Sweco, millega tänaseks on
ühinenud meie tabelis veel omaette firmadena esinenud ETP Grupp ja Eesti
Projekt.
Eesti Ekspressi statistikaguru Margus Järve koostatud
edetabelite aluseks on 2006. aasta majandustulemused (mulluseid pole veel
kõiki võimalik kontrollida). Väga tähtsal kohal on
olnud ka firmade identiteet – küsisime ettevõtetelt
järele, kas nad määratlevad end ka arhitektuuribüroodena
või mitte.
Tulemustest kõige huvitavam on vahest ikka
ärikasum ehk siis see, palju keegi raha teenis.
Arhitektid on
leidnud, et 2006. aasta ärikasum on suure projekteerimisturu tipphetkede
näitaja. Kasvanud summasid arvestades juhtub järjest vähem, et
edetabelisse jõutakse ainult tänu mõnele massiivsemale
projektile.
Käive peegeldab ettevõtte suurust,
projektide arvukust, firma turuosa.
Dividendide maksmine võib
osaliselt tähendada palga maksmist, aga ka seda, et hetkel
ettevõte ei vaja laiendamist.
Ärikasum (tuhandetes
kroonides) | |
Nord Projekt | 8348 |
AB Kalle Rõõmus | 6358 |
RTG Projektbüroo | 4869 |
M Pressi AB | 4824 |
ETP Grupp | 4411 |
Arhitektid Muru & Pere | 4259 |
Inseneribüroo KPME | 3166 |
AB Luhse & Tuhal | 3105 |
Arhitektuuristuudio Siim & Kreis | 2962 |
KOKO Arhitektid | 2771 |
Agabus, Endjärv & Truuverk Arhitektid | 2752 |
Alver Trummal Arhitektid | 2716 |
Arhitektuuribüroo Pluss | 2592 |
Kommunaalprojekt | 2267 |
Pikoprojekt | 2203 |
AB J. Okas & M. Lõoke | 1848 |
EA RENG | 1792 |
ARS Projekt | 1759 |
RAP Arhitektid | 1442 |
Tõnis Tarbe | 1382 |
Dividendid (tuhandetes kroonides) | |
ETP Grupp | 34940 |
Nord Projekt | 4435 |
RTG Projektbüroo | 3000 |
Arhitektid Muru & Pere | 1900 |
Agabus, Endjärv & Truuverk Arhitektid | 1631 |
ARS Projekt | 1560 |
Arhitektuuribüroo Pluss | 1500 |
AB J. Okas & M. Lõoke | 1500 |
M Pressi AB | 1000 |
Pikoprojekt | 1000 |
Indrek Näkk | 1000 |
Rein Murula | 1000 |
Arhitektuuristuudio Kirsima & Niineväli | 950 |
Arhitektuuriagentuur | 900 |
AB Künnapu & Padrik | 800 |
AB Studio 3 | 700 |
AB Ehala & Irik | 692 |
AB Toomas Lukk | 600 |
AB Raivo Puusepp | 550 |
AB Siim Põllumaa | 500 |
AB Ignar Fjuk | 500 |
Käive (tuhandetes kroonides) | |
ETP Grupp | 66883 |
Nord Projekt | 28549 |
AB Kalle Rõõmus | 27630 |
Eesti Projekt | 26947 |
EA RENG | 25703 |
RTG Projektbüroo | 20197 |
Inseneribüroo KPME | 18404 |
Kommunaalprojekt | 18304 |
Agabus, Endjärv & Truuverk Arhitektid | 17266 |
Pikoprojekt | 16369 |
AB Luhse & Tuhal | 15689 |
Arhitektuuribüroo Pluss | 12605 |
Pärnu EKE Projekt | 11549 |
Tõnis Tarbe | 9782 |
Arhitektid Muru & Pere | 9372 |
KOKO Arhitektid | 8959 |
M. Pressi AB | 8228 |
ARS Projekt | 8104 |
R-Konsult | 7295 |
Urban Mark | 6385 |
Nord Projekt
I koht
Nord Projekti juht Andres Saar ja arhitekt Meeli Truu, mis on teie firma edu võti?
Arhitektuuri ja projekteerimisfirma Nord Projekt sai loodud suurte muudatuste ajal 1991. aastal selleks, et oleks võimalik teha tööd, mis meeldib. Kõik muu on kaasnenud juba iseenesest.
Mis on need teenused ning oskused, mis panevad nii paljud kliendid just teie bürood eelistama?
Sellele oskaksid ehk kliendid paremini vastata. Kui võrrelda algusaegadega, kus eramu või ridamaja oli suur projekt, on objektid näiteks väga palju kasvanud. KUMU peaprojekteerija oli Nord Projekt, kes aitas Pekka Vapaavuoril oma võidutööd realiseerida. Tornimäe Kaksiktornide puhul olime idee autorid ja kogu projekti eest vastutavad. Tornimäel töötas kaasa üle paarikümne alltöövõtja.
Et tellida arhitektuuribüroolt nii suuri projekte, peab tellijal tema vastu olema ikka väga suur usaldus. Ilmselt oleme selle usalduse pälvinud.
Üks põhjuseid, miks Nord Projektist suuri objekte tellitakse, võib olla see, et võtame vastutuse pojekti kui terviku eest, klient saab kogu projekti – alates arhitektuurist (mõnikord ka planeeringust), konstruktsioonidest ja lõpetades eriosade ning autorijärelevalvega. Samas saab arhitekt kontrollida, et kõik sobiks ja töötaks omavahel.
Meie arvates tuleb sellise kompleksselt koostatud projekti järgi ehitades hoone ka mõnevõrra odavam.
Tihti algab töö kliendi väga ebamäärasest unistusest, nii et tuleb teha endal projekteerimise lähteülesanne ja esialgne äriplaangi.
Meedias on rohkem aga silma hakanud “radikaalide” tööd.
Meediaga kontakti otsimist ja tööde tutvustamist ei ole tähtsaks pidanud. Huvitavaid väljakutseid on olnud selletagi. Arvame, et realiseeritud projektid reklaamivad iseennast. Tunnustuse arhitektuurile annab aeg.
Milliseid viimase aja projekte ise esile tõstaksite? Ja konkreetsemalt aastast 2006.
2006. aastal alustatud projektidest on hetkel ehitamisel: Tammsaare Ärikeskus (arhitekt Andres Kariste) ja Põhja Politseihoone Sõle tänaval ja Al Mare büroohooned (arhitektid Meeli Truu, Gersti Siimon).
Valminud on: Tornimäe kaksiktornid (autorid Truu, Siimon), autode müügi ja hooldekeskused Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares ja Jõhvis (arhitekt Kariste), Tartu mnt 43 ärihoone (arhitekt Maike Heido), Laagri kool-lasteaed (arhitekt Anu Muuk), Võru Spordihoone (arhitekt Andres Kariste), Pärnu Jõekalda kortermajad (arhitektid Meeli Truu, Maike Heido).
I koht
Nord Projekti juht Andres Saar ja arhitekt Meeli Truu, mis on teie firma edu võti?
Arhitektuuri ja projekteerimisfirma Nord Projekt sai loodud suurte muudatuste ajal 1991. aastal selleks, et oleks võimalik teha tööd, mis meeldib. Kõik muu on kaasnenud juba iseenesest.
Mis on need teenused ning oskused, mis panevad nii paljud kliendid just teie bürood eelistama?
Sellele oskaksid ehk kliendid paremini vastata. Kui võrrelda algusaegadega, kus eramu või ridamaja oli suur projekt, on objektid näiteks väga palju kasvanud. KUMU peaprojekteerija oli Nord Projekt, kes aitas Pekka Vapaavuoril oma võidutööd realiseerida. Tornimäe Kaksiktornide puhul olime idee autorid ja kogu projekti eest vastutavad. Tornimäel töötas kaasa üle paarikümne alltöövõtja.
Et tellida arhitektuuribüroolt nii suuri projekte, peab tellijal tema vastu olema ikka väga suur usaldus. Ilmselt oleme selle usalduse pälvinud.
Üks põhjuseid, miks Nord Projektist suuri objekte tellitakse, võib olla see, et võtame vastutuse pojekti kui terviku eest, klient saab kogu projekti – alates arhitektuurist (mõnikord ka planeeringust), konstruktsioonidest ja lõpetades eriosade ning autorijärelevalvega. Samas saab arhitekt kontrollida, et kõik sobiks ja töötaks omavahel.
Meie arvates tuleb sellise kompleksselt koostatud projekti järgi ehitades hoone ka mõnevõrra odavam.
Tihti algab töö kliendi väga ebamäärasest unistusest, nii et tuleb teha endal projekteerimise lähteülesanne ja esialgne äriplaangi.
Meedias on rohkem aga silma hakanud “radikaalide” tööd.
Meediaga kontakti otsimist ja tööde tutvustamist ei ole tähtsaks pidanud. Huvitavaid väljakutseid on olnud selletagi. Arvame, et realiseeritud projektid reklaamivad iseennast. Tunnustuse arhitektuurile annab aeg.
Milliseid viimase aja projekte ise esile tõstaksite? Ja konkreetsemalt aastast 2006.
2006. aastal alustatud projektidest on hetkel ehitamisel: Tammsaare Ärikeskus (arhitekt Andres Kariste) ja Põhja Politseihoone Sõle tänaval ja Al Mare büroohooned (arhitektid Meeli Truu, Gersti Siimon).
Valminud on: Tornimäe kaksiktornid (autorid Truu, Siimon), autode müügi ja hooldekeskused Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares ja Jõhvis (arhitekt Kariste), Tartu mnt 43 ärihoone (arhitekt Maike Heido), Laagri kool-lasteaed (arhitekt Anu Muuk), Võru Spordihoone (arhitekt Andres Kariste), Pärnu Jõekalda kortermajad (arhitektid Meeli Truu, Maike Heido).
AB Kalle Rõõmus
II koht
Kalle Rõõmuse arhitektuuribüroo on tegutsenud 1991. aastast. Tänaseks on tööde arv kasvanud 624ni, see kätkeb Eesti mõistes nii suuri, keskmisi kui ka tillukesi objekte.
Rõõmus räägib: “Tahame olla kliendikesksed ja samas klienti harivad. Täiendame end pidevalt ja oleme suutnud tellijale kindlustunde tekitada. Anname endale aru, et maakera on ümmargune, aga seisame siiski kahe jalaga kõvasti maal. Õhku tõusta väga ei ürita. Pigem on eesmärk luua maju, mis sobivad keskkonda ega riku seda ühelgi viisil, toimivad ja on ehitatavad. Viimastel aastatel oleme teinud ülikeerulise hingeeluga asju.
Alates TÜ Biomeedikumist, haiglad, vanglad, logistikaettevõtted, multifunktsionaalsed keskused. Teeme ka elamuid, kus esmatähtsaks peame luua elamisväärne elukeskkond.
Meie korterid on ökonoomsed ja toimivad, sest sihikul pole maja tegemine, vaid kodu loomine. Oleme joonistanud ka eramuid, mille omanikud on jäänud aastateks headeks tuttavateks.”
Büroo omanikul Kalle Rõõmusel oli kaks korda võimalus praktiseerida aasta jagu piiri taga. Ajavahemikul 1998–1999 oli ta Pariisis Jogleaux’ ja Difiore’i arhitektuuribüroos. Rõõmus: “Seal tervitasid töötegijad omanike büroosse tulekut püsti tõusmisega ja kuulasid, suu ammuli.”
Ja ajavahemiku kohta 1990–1991 Helsingi arhitektuuribüroos Perkko ja Rautamäki ütleb ta naljaga pooleks: “Seal vabandas omanik sisenedes, et ta olemas on, ja valitses täisdemokraatia. Pariisis toodi arvutikastid kontorinurka ja viidi avamata kahe kuu pärast ära. Helsingis käis juba tol ajal enamik tööst arvuti abil. Meil õnnestus täielik üleminek 1993. Esimesed 486 protsessoriga arvutid pani kokku Rainer Nõlvaku vast loodud Microlink. Temale tegime Enteri maja.”
Mujal praktiseerides tekkis ka selgem arusaam, milline võiks olla ja peaks olema toimiv arhitektuuribüroo. Sellisel kursil on siis Rõõmuse firma püüdnud liikuda.
Mis on need teenused ning oskused, mille pärast nii paljud kliendid on just seda ettevõtet eelistanud? “Me ei karda suurte ja keerukate hoonete ja kompleksidega seotud vastutust.
Enamiku tööde puhul oleme ühtlasi peaprojekteerija. Tellijale meeldib, kui seda tööd teeb arhitekt. Lisaks oleme õpihimulised ja tihti teeme seda koos tellijaga.
Näiteks haigla on eriliselt keeruline ja nõudlik. Tegu on lugematute küsimuste ja probleemide lahendamisega. Tänaseks ehituse lõppjärku jõudnud Tartu Ülikooli Kliinikum on nelja-aastase koostöö vili. Palju lihtsam ei ole ka vanglatega: tegemist on esimeste suuremate kinnipidamiskohtadega Teise ilmasõja järgses tsiviliseeritud Euroopas,” arvab arhitekt. “Kahjuks peab tõdema, et on ka kiuslikke ja ebapädevaid tegelasi, kes tahaksid endale mõttetuid monumente püstitada. Kõige hullem on saamatu ehitaja, kes oma küündimatust ja vigu püüab varjata olematute projektipuuduste taha. See eksitab ka tellijat. Siiski on meil üldiselt nii ühe kui ka teisega vedanud.”
Ometi pole Rõõmuse firma tegemistest, välja arvatud esimeste moodsate vanglate ehitus, suurt miskit kuulda olnud. “Kirjutatakse tihti oma vennaskonna huvides. Viimasel ajal on kirjutatu objektiivsem, kuid siiski esineb ka täna lahmimist ja subjektivismi. Pressi pääs pole omaette eesmärk. Arst, advokaat ja arhitekt ei peaks end meedias liialt liputama.”
Viimastel aastatel on tehtud peamiselt suuri töid, mille tsükkel on kolm-neli aastat.
Tartu Ülikooli Kliinikumi esimene kõrgtehnoloogiline laiendus valmib tänavu. Emajõe Ärikeskus, Tasku, Plasku naaber ja bussijaamale “seljakott” peaksid samuti tänavu valmis saama. Seal avatakse moekaubamaja, multikino, konverentsikeskus, hulganisti söögikohti, suur parklamaja, bürood ja viimastel andmetel ka erakliinik.
Paar aastat tagasi valmisid elamukogumid Tartus Näituse ja Turu tänavas. Rõõmus mainib veel elamuid Vana-Kuuli tänaval Tallinnas; Tartu vanglat; valminud Viru vanglat Jõhvis; “Ussmaja” Pirita jõekäärus, ruudulist maja Raadimõisas Tartus ning paari aasta tagust erakooli Nõmmel Idakaare 5.
Rõõmus on oma büroo maksimumsuuruseks seadnud 16 inimest: “See on suurus, mis võimaldab teha paindlikult suuri ja väikseid maju koos juurdekuuluvaga.” Edasi läheks tema meelest juba tehaseks. Firma on oma seitsmeteistkümne eluaasta jooksul olnud mitmele tänasele isetegijale kasvulava. Aga on ka neid arhitekte, kes on ringiga tagasi tulnud.
Rõõmus võtab otsad kokku: “Oleme olnud stabiilsed ja erilisi rabelemisi ega metsajooksmisi pole olnud.”
II koht
Kalle Rõõmuse arhitektuuribüroo on tegutsenud 1991. aastast. Tänaseks on tööde arv kasvanud 624ni, see kätkeb Eesti mõistes nii suuri, keskmisi kui ka tillukesi objekte.
Rõõmus räägib: “Tahame olla kliendikesksed ja samas klienti harivad. Täiendame end pidevalt ja oleme suutnud tellijale kindlustunde tekitada. Anname endale aru, et maakera on ümmargune, aga seisame siiski kahe jalaga kõvasti maal. Õhku tõusta väga ei ürita. Pigem on eesmärk luua maju, mis sobivad keskkonda ega riku seda ühelgi viisil, toimivad ja on ehitatavad. Viimastel aastatel oleme teinud ülikeerulise hingeeluga asju.
Alates TÜ Biomeedikumist, haiglad, vanglad, logistikaettevõtted, multifunktsionaalsed keskused. Teeme ka elamuid, kus esmatähtsaks peame luua elamisväärne elukeskkond.
Meie korterid on ökonoomsed ja toimivad, sest sihikul pole maja tegemine, vaid kodu loomine. Oleme joonistanud ka eramuid, mille omanikud on jäänud aastateks headeks tuttavateks.”
Büroo omanikul Kalle Rõõmusel oli kaks korda võimalus praktiseerida aasta jagu piiri taga. Ajavahemikul 1998–1999 oli ta Pariisis Jogleaux’ ja Difiore’i arhitektuuribüroos. Rõõmus: “Seal tervitasid töötegijad omanike büroosse tulekut püsti tõusmisega ja kuulasid, suu ammuli.”
Ja ajavahemiku kohta 1990–1991 Helsingi arhitektuuribüroos Perkko ja Rautamäki ütleb ta naljaga pooleks: “Seal vabandas omanik sisenedes, et ta olemas on, ja valitses täisdemokraatia. Pariisis toodi arvutikastid kontorinurka ja viidi avamata kahe kuu pärast ära. Helsingis käis juba tol ajal enamik tööst arvuti abil. Meil õnnestus täielik üleminek 1993. Esimesed 486 protsessoriga arvutid pani kokku Rainer Nõlvaku vast loodud Microlink. Temale tegime Enteri maja.”
Mujal praktiseerides tekkis ka selgem arusaam, milline võiks olla ja peaks olema toimiv arhitektuuribüroo. Sellisel kursil on siis Rõõmuse firma püüdnud liikuda.
Mis on need teenused ning oskused, mille pärast nii paljud kliendid on just seda ettevõtet eelistanud? “Me ei karda suurte ja keerukate hoonete ja kompleksidega seotud vastutust.
Enamiku tööde puhul oleme ühtlasi peaprojekteerija. Tellijale meeldib, kui seda tööd teeb arhitekt. Lisaks oleme õpihimulised ja tihti teeme seda koos tellijaga.
Näiteks haigla on eriliselt keeruline ja nõudlik. Tegu on lugematute küsimuste ja probleemide lahendamisega. Tänaseks ehituse lõppjärku jõudnud Tartu Ülikooli Kliinikum on nelja-aastase koostöö vili. Palju lihtsam ei ole ka vanglatega: tegemist on esimeste suuremate kinnipidamiskohtadega Teise ilmasõja järgses tsiviliseeritud Euroopas,” arvab arhitekt. “Kahjuks peab tõdema, et on ka kiuslikke ja ebapädevaid tegelasi, kes tahaksid endale mõttetuid monumente püstitada. Kõige hullem on saamatu ehitaja, kes oma küündimatust ja vigu püüab varjata olematute projektipuuduste taha. See eksitab ka tellijat. Siiski on meil üldiselt nii ühe kui ka teisega vedanud.”
Ometi pole Rõõmuse firma tegemistest, välja arvatud esimeste moodsate vanglate ehitus, suurt miskit kuulda olnud. “Kirjutatakse tihti oma vennaskonna huvides. Viimasel ajal on kirjutatu objektiivsem, kuid siiski esineb ka täna lahmimist ja subjektivismi. Pressi pääs pole omaette eesmärk. Arst, advokaat ja arhitekt ei peaks end meedias liialt liputama.”
Viimastel aastatel on tehtud peamiselt suuri töid, mille tsükkel on kolm-neli aastat.
Tartu Ülikooli Kliinikumi esimene kõrgtehnoloogiline laiendus valmib tänavu. Emajõe Ärikeskus, Tasku, Plasku naaber ja bussijaamale “seljakott” peaksid samuti tänavu valmis saama. Seal avatakse moekaubamaja, multikino, konverentsikeskus, hulganisti söögikohti, suur parklamaja, bürood ja viimastel andmetel ka erakliinik.
Paar aastat tagasi valmisid elamukogumid Tartus Näituse ja Turu tänavas. Rõõmus mainib veel elamuid Vana-Kuuli tänaval Tallinnas; Tartu vanglat; valminud Viru vanglat Jõhvis; “Ussmaja” Pirita jõekäärus, ruudulist maja Raadimõisas Tartus ning paari aasta tagust erakooli Nõmmel Idakaare 5.
Rõõmus on oma büroo maksimumsuuruseks seadnud 16 inimest: “See on suurus, mis võimaldab teha paindlikult suuri ja väikseid maju koos juurdekuuluvaga.” Edasi läheks tema meelest juba tehaseks. Firma on oma seitsmeteistkümne eluaasta jooksul olnud mitmele tänasele isetegijale kasvulava. Aga on ka neid arhitekte, kes on ringiga tagasi tulnud.
Rõõmus võtab otsad kokku: “Oleme olnud stabiilsed ja erilisi rabelemisi ega metsajooksmisi pole olnud.”
RTG Projektbüroo
III koht
RTG Projektbüroo juhataja Sander Nurk, millest tuleneb teie firma edu?
Arvan, et meile on edu toonud oskus teha koostööd paljude projekteerimisfirmadega ja samal ajal ise areneda.
Miks nii paljud kliendid on eelistanud just teie bürood?
Arvan, et meie pikaajalised kogemused projekteerimisturul võimaldavad moodustada meeskonna, kes suudaks täita tellija soovid alates individuaalelamust kuni keerukate insenerirajatisteni. Viimasel ajal üha populaarsust võitnud passiivmaja temaatika on ka meie projekteerijate töölaudadel jõudnud reaalsete projekteeritud hooneteni.
Meediapildis te pole oma tegemistega just silma torganud.
Selles pole midagi hullu. Rohkem häirib, et ehitajate poolt on viimasel ajal projekteerijad ja sealhulgas ka arhitektid pandud ühte ritta maalrite, krohvijate ja betoneerijatega põhimõttel: ühed alltöövõtjad kõik. Sama on toimunud seadustes, kus järjekindlalt asendatakse tellija-ehitaja-projekteerija tasakaalustatud suhted tellija-ehitaja kahepoolsete suhetega. See on kindlasti seotud sellega, et meedias on hoonete kavandajad leidnud liiga vähe kajastamist.
Kuidas meile meeldiks, kui raamatutele ei oleks autori nime kirjutatud ja inimesed tunneksid raamatuid ainult kirjastajate ja trükkalite nimede järgi? Just sellisena paistab aga hoonete loojate poolt vaadates tänane seis ehitusturul. Kui hoonele autori nime fassaadile lisamine oleks vahest liiga radikaalne soov, siis soov hoone ehitamise-valmimise meediakajastustes ka autori nime näha polegi vist nii utoopiline.
Milliseid viimase aja projekte ise esile tõstaksite?
Möödunud aasta suurimad projektid olid Tallinna Tehnikaülikooli majandus- ja humanitaarteaduskonna hoone ja Tartu Ülikooli keemiateaduskonna hoone. Esimese nimetatud hoone arhitektid on Katrin Tomberg-Tohter ja Päärn Volk ja teise arhitektuuri on loonud Uko Künnap ja Andrus Vahrušev (OÜ U-Disain). Läinud aastal valmis Tartus lasteaed Lotte, mille juures olime projekteerimise peatöövõtjad. Lasteaia arhitektuurne osa (AB KAVA KAVA) hinnati konkursil “Aasta betoonehitis” arhitektuuripreemia vääriliseks.
Aga aastast 2006?
Aasta suurimad olid Jüri Gümnaasiumi rekonstrueerimisprojekti koostamine (arhitektid Katrin Tomberg-Tohter, Päärn Volk, Raili Hurt) ja Tartu Ülikooli spordihoone (arhitekt Jüri Siim AB-st Siim & Põllumaa) projekteerimine.
Kes on teie firma silmapaistvamad arhitektid?
Meie firma seitsmest arhitektist on üle poole need, kelle võimalused silma paista on veel ees. Viimaste aastate suuremad projektid on valminud arhitekt Katrin Tomberg-Tohteri juhendamisel-juhtimisel.
III koht
RTG Projektbüroo juhataja Sander Nurk, millest tuleneb teie firma edu?
Arvan, et meile on edu toonud oskus teha koostööd paljude projekteerimisfirmadega ja samal ajal ise areneda.
Miks nii paljud kliendid on eelistanud just teie bürood?
Arvan, et meie pikaajalised kogemused projekteerimisturul võimaldavad moodustada meeskonna, kes suudaks täita tellija soovid alates individuaalelamust kuni keerukate insenerirajatisteni. Viimasel ajal üha populaarsust võitnud passiivmaja temaatika on ka meie projekteerijate töölaudadel jõudnud reaalsete projekteeritud hooneteni.
Meediapildis te pole oma tegemistega just silma torganud.
Selles pole midagi hullu. Rohkem häirib, et ehitajate poolt on viimasel ajal projekteerijad ja sealhulgas ka arhitektid pandud ühte ritta maalrite, krohvijate ja betoneerijatega põhimõttel: ühed alltöövõtjad kõik. Sama on toimunud seadustes, kus järjekindlalt asendatakse tellija-ehitaja-projekteerija tasakaalustatud suhted tellija-ehitaja kahepoolsete suhetega. See on kindlasti seotud sellega, et meedias on hoonete kavandajad leidnud liiga vähe kajastamist.
Kuidas meile meeldiks, kui raamatutele ei oleks autori nime kirjutatud ja inimesed tunneksid raamatuid ainult kirjastajate ja trükkalite nimede järgi? Just sellisena paistab aga hoonete loojate poolt vaadates tänane seis ehitusturul. Kui hoonele autori nime fassaadile lisamine oleks vahest liiga radikaalne soov, siis soov hoone ehitamise-valmimise meediakajastustes ka autori nime näha polegi vist nii utoopiline.
Milliseid viimase aja projekte ise esile tõstaksite?
Möödunud aasta suurimad projektid olid Tallinna Tehnikaülikooli majandus- ja humanitaarteaduskonna hoone ja Tartu Ülikooli keemiateaduskonna hoone. Esimese nimetatud hoone arhitektid on Katrin Tomberg-Tohter ja Päärn Volk ja teise arhitektuuri on loonud Uko Künnap ja Andrus Vahrušev (OÜ U-Disain). Läinud aastal valmis Tartus lasteaed Lotte, mille juures olime projekteerimise peatöövõtjad. Lasteaia arhitektuurne osa (AB KAVA KAVA) hinnati konkursil “Aasta betoonehitis” arhitektuuripreemia vääriliseks.
Aga aastast 2006?
Aasta suurimad olid Jüri Gümnaasiumi rekonstrueerimisprojekti koostamine (arhitektid Katrin Tomberg-Tohter, Päärn Volk, Raili Hurt) ja Tartu Ülikooli spordihoone (arhitekt Jüri Siim AB-st Siim & Põllumaa) projekteerimine.
Kes on teie firma silmapaistvamad arhitektid?
Meie firma seitsmest arhitektist on üle poole need, kelle võimalused silma paista on veel ees. Viimaste aastate suuremad projektid on valminud arhitekt Katrin Tomberg-Tohteri juhendamisel-juhtimisel.
ETP Grupp
Kõige suurem käive ning dividendide maksja
Vägevast arhitektuuri- ja inseneribüroost ETP Grupp on – nagu ka Eesti ühest auväärsemast ja varasematel aastatel väga edukast firmast Eesti Projekt – tänaseks saanud rahvusvahelise korporatsiooni Sweco osa.
2006. aastal oli ETP Grupis arhitekte Tallinnas kuus ning Narvas kolm, veidi hiljem vastavalt kaksteist ja viis. Tallinnas võiks arhitektidest mainida Heidi Karrot, Urve Rukkit ja Peep Urbi ning Narvas Toomas Mägit.
Huvitavamatest Tallinna büroos 2007. aastal valminud objektidest võiks nimetada Piirivalveameti büroohoonet ja lennutehnika angaari Tallinnas Väike-Sõjamäe 22a (arhitekt Peep Urb), äri- ja büroohoonet Tallinnas Sõpruse puiestee 145 (arhitekt Peep Urb). Valmima hakkab United Motorsi autode müügi- ja hoolduskeskus Harjumaal Rae vallas Peetri külas Reti tee 4 (arhitekt Peep Urb).
Kõige suurem käive ning dividendide maksja
Vägevast arhitektuuri- ja inseneribüroost ETP Grupp on – nagu ka Eesti ühest auväärsemast ja varasematel aastatel väga edukast firmast Eesti Projekt – tänaseks saanud rahvusvahelise korporatsiooni Sweco osa.
2006. aastal oli ETP Grupis arhitekte Tallinnas kuus ning Narvas kolm, veidi hiljem vastavalt kaksteist ja viis. Tallinnas võiks arhitektidest mainida Heidi Karrot, Urve Rukkit ja Peep Urbi ning Narvas Toomas Mägit.
Huvitavamatest Tallinna büroos 2007. aastal valminud objektidest võiks nimetada Piirivalveameti büroohoonet ja lennutehnika angaari Tallinnas Väike-Sõjamäe 22a (arhitekt Peep Urb), äri- ja büroohoonet Tallinnas Sõpruse puiestee 145 (arhitekt Peep Urb). Valmima hakkab United Motorsi autode müügi- ja hoolduskeskus Harjumaal Rae vallas Peetri külas Reti tee 4 (arhitekt Peep Urb).