Eesti filmid internetti?
Tegelikult ei tulegi seda viisi kaugelt otsida. Uhke märk on juba maha pandud. Rasmus Merivoo film "Tulnukas", mis suvel Kinobussiga tuuritades kirgi küttis, riputati nähtamatute abimeeste poolt internetti üles juba enne, kui režissöör ise seda teha jõudis. Tänaseks on counteri kirjade järgi filmi google.com videoleheküljel (http://video. google.com/videoplay?docid=-133382924194763847 ) vaadanud juba enam kui 220 000 inimest. Viimastel päevadel keskmiselt kümme tuhat klikki päevas. Muidugi, need klikkijad pole inult eestlased, vaid terve maailm, aga ikkagi. Nii suuri vaatajanumbreid kinos ei kogu, ja lühifilmidele-tudengifilmidele kino - ja ka televäljund praktiliselt puudub.
Eesti täispika mängufilmi või dokumentaalilmi kinoskoor jääb harilikult nii 10 000 vaataja piirimaile, rohkem saavad publikut koguperefilmid. Linastus televisioonis loomulikult suurendab skoori kõvasti, kuid kuhu edasi? DVD peal leiab film veel oma mõned tuhanded vaatajad, ja siis lähebki ta juba filmiarhiivi tolmu koguma. Miks mitte internetti? Piletitulu Eesti film nii väiksel turul eriti ei teeni niikuinii.
Piret Tibbo-Hudgins, Allfilmi produtsent, on väga seda meelt, et tudengifilmid internetis leviksid. "Nende puhul klassikaline leviskeem ei toimi. Täispikad mängufilmid ja tõsisema levipotentsiaaliga dokumentaalfilmid on pisut teine lugu. Neile tuleb anda oma aeg kõigi leviakende läbimiseks. Hea filmi ja hea levistrateegia puhul teenib film ikka midagi tagasi ka," on ta veendunud.
Karlo Funk, Eesti Filmi Sihtasutuse peaekspert, on samuti seisukohal, et tudengifilmid võiksid olla internetis allalaetavad, kui tegijad sellega nõustuvad. Laiemas plaanis aga püüdvat isegi lühifilmifestivalid (näiteks Hamburgi festival) käia kaasas pigem turureeglitega (oma DVD-sarjad, õiguste ostmine) kui edendada interneti-keskkonda. "Nn "professionaalsete" lühifilmide puhul tekivad küsimused produtsendi õigustega, sest ei saa maha matta lootust, et neid ka müüakse (mida ju Joonisfilm näiteks oma vaiksel moel ka teeb). See on eelkõige suhtumise küsimus, millal, kus ja kuidas autor oma filmi tahab lasta vaadata. Teine probleem on, et näiteks uued filmid kaotaksid festivalilevi, sest internetti lastud filme festivalid üldiselt enam ei taha," toob ta välja ka interneti kohatise megaeduga kaasnevad riskid. Tallinnfilm näiteks filmide levitamisest internetis huvitatud pole, sest klassikat ikkagi õnnestub aeg-ajalt müüa.
Exitfilmi produtsent Anneli Ahven kommenteerib kasumi küsimust nii: "Meie teeme seda tööd (ehk siis filme - Toim.) ikka eeldusel, et Eesti film leiab endale publiku kinosaalis. Usun, raha pärast ei tee seda keegi. Loogiline oleks, et uued levikanalid (nagu internet - Toim.) leiavad endale koha tavapärases leviketis kinoteater-pay-tv-free-tv-dvd. Kaaluda võiks näiteks esilinastusest teatava aja möödudes filmi netti panemist ning see siis omakorda kaheks jagada - teatud aja väikese summa eest, aga näiteks 3-5 aasta möödudes esilinastusest võiks küll kõik eesti filmid olla vabalt netis kättesaadavad. Varem mitte, sest me ei tohiks juba eos lõigata ära mõne režissööri rahvusvahelist läbilöögivõimalust, kulugu selleks või kümneid selliseid eesti filme, mida üldsus raha raiskamiseks peab."
"Kui eesti film vaatajale meeldib, kolib ta nii v&otild e;i naa internetti (piraatlus, toim). Minu meelest võiks Eesti kogu täiega internetti kolida, kinode külastatavus või DVD-de müük ei tohiks sellest küll väheneda, pigem on süüdi igavad filmid ning soolane hind, mida kummagi eest tuleb välja käia," leiab Merivoo, kes fännide tungival nõudmisel on asunud DVD-d välja andma. DVD-soove tuleb talle postkasti iga päev.
Orkutis on "Tulnuka" filmil kaks kommuuni ja üle poole tuhande fänni, kes muu hulgas plaanivad palverännakut "Tulnuka" radadel, näiteks Rasmus Merivoo maja juurest Kuusalu "burksiputkani". Merivoo on veendunud, et oma järgmised filmid paneb ta kindlasti juba ise internetti. "Tuleks vaid leida koht, kust suurt faili muretult alla laadida saaks. Ma ei ole muidugi kursis, kui legaalne see värk on..." nendib Merivoo. Ka Ahven leiab, et kui tudengifilm on aasta jooksul festivalide tiiru ära teinud, võiks ta vabalt olla internetis üleval.
Funk arvab, et see on vaid aja küsimus, mil telekommunikatsioonifirmade huvi mitmesuguste internetiplatvormide (ja ka mobiiliplatvormide) loomiseks süttib. Seniks on üks võimalus valikut eesti filme interneti vahendusel vaadata, väikese raha eest, näiteks http://www.etvpluss.ee/ . Seal on üleval ka endise ITV-materjalid. Kvaliteet on niisugustes keskkondades mõistagi parem, kui YouTube'is või google.com/videos kunagi olema saab - mahupiirangud on peal.
Kevadel kooli lõpetanud režissöör Kaupo Kruusiauk pole veel jõudnud oma lõpufilmi internetti riputada, aga plaani on ta selle võtnud. Lühifilmide väljundina näeb ta internetti kui ainuvõimalikku: "Lühifilmidele on väga raske väljundit leida, eriti kui näidata neid üksi. Kindlasti tõuseb tulu internetis levitamisest, sest kui film on valmis, siis võiks filmihuvilistel olla vähemalt võimalus seda vaadata. Lühifilm DVD-l ka eriti ei levi, kui, siis tuleks teha lühifilmide kogumikke (mida siiani on katsetatud vaid tudengifilmiga)," näeb Kruusiauk veel üht viisi filmi ja vaataja kokkuviimiseks, mille võimalusi pole täielikult ära kasutatud.
"Sundance" alustas koostööd iTunesiga
Ameerika tuntuima indie-filmide festivali "Sundance" algatus - koostöö iTunesiga, levitamaks lühifilme internetis - võib osutuda suureks läbimurdeks või suureks põrumiseks, seda näitab järgnev aasta. Aga 22. jaanuarist on huvilistel võimalus "Sundance'il" linastunud lühifilme endale 1.99 dollari eest maha laadida. Nõudlus laiema levi järele tuli filmitegijatelt enestelt. Kõik õigused jäävad autorile, autoril on õigus film tahtmise korral ka iTunesist maha võtta või mujale müüa. Oli ka režissööre, kes projektis osalemast keeldusid, sest pelgavad näiteks võimalike festivalide äraütlemisi. Kokku katsetatakse 32 lühifilmi (ka dokud ja animad) levitamist iTunesi abiga. iTunes saab endale 30% protsenti kasumist, autor 67% ja "Sundance'i" festival ülejäänu.
