Kuule jõudmine 50 aastat tagasi oli ennenägematu saavutus, Tauno Vahter kirjutab, kuidas sellega kaasnes üksjagu veidraid juhtumeid, äritegevust ja ka kokkupuuteid eestlastega

1969. aasta 21. juuli varahommikul meie aja järgi kell 5:56 astus Neil Armstrong esimese inimesena Kuu pinnale. Suurte pingutustega loodud otseülekannet vaatas telekast üle maailma umbes 600 miljonit inimest, kuid Nõukogude Liit loobus sellest. Küll aga vaadati seda Põhja-Eestis Soome televisiooni öö läbi kestnud otsesaatest „Kuu­studio“. Pravda avaldas selle puhul intervjuu akadeemik Aleksandr Vinogradoviga, aga muidugi palju tagasihoidlikumalt kui oma kosmoselendude puhul, Eesti NSV lehed kirjutasid toimunust märksa rohkem. Selleks hetkeks oli 1958 asutatud NASA kosmoseprogramm maksma läinud umbes 25 miljardit dollarit ja hulk inimesi ka protesteeris tohutute kulutuste pärast.

Kui Apollo 11 astronautidest tuntakse üle maailma Neil Armstrongi ning pisut vähem ka teisena Kuule astunud Edwin „Buzz“ Aldrinit, siis juhtimismoodulis teisi Kuu orbiidile ootama jäänud Michael Collins on praeguseks enamikule tundmatu. Astronautide palk ei olnud väike, kuid kindlasti mitte kosmiline. Kui USA keskmine aastapalk oli 1969 umbes 6000 dollarit, siis Armstrongil oli see 27 000 dollarit ning Aldrinil ja Collinsil umbes 18 000 dollarit. Kui võtta rangelt tunnitasu järgi, siis 2 tunni ja 40 minuti Kuul viibitud aja eest oli Armstrongi palgaks 33 dollarit!

Astronaudid olid mitme varasema õnnetusega hästi kursis ja hindasid ise missiooni õnnestumise tõenäosust umbes 50%. Nii riskantse ettevõtmise puhul oli sama hästi kui võimatu sõlmida elukindlustuslepingut ja seetõttu tuli välja mõelda muid viise perekonna majandusliku olukorra kindlustamiseks – lahenduseks sai suveniiritööstus.

« Avalehele 2 Kommentaari