Eestlased on harukordselt konservatiivse muusikamaitsega rahvas, avastasin viimase 15 aasta popmuusika sündmuseid üles lugedes. Mitmed esimestel taasiseseisvumisaastatel käivitunud kõlad, voolud ja šabloonid kehtivad ning kannavad tulemusrikkalt tänaseni. 90ndate alguses alustanud Terminaator, ainult üheks näiteks, murrab endise haardega. Ei mingit tütarde mässu emade vastu. Jääb muusika meile tõesti (laulu)verre või geenidesse?

Vennaskond

Punklegend Vennaskond on muidugi märksa vanem kui taasiseseisvus, ent eesti kollektiivsesse teadvusse söövitas neid 1993. aasta megahitt "Insener Garini hüperboloid". See on ansambli tuntuim lugu tänaseni. Kuid šablooni - ainult Eestile iseloomuliku muide -, mida kasutatakse siinses rock-muusikas endiselt ja edukalt, panid nad maha uimasevõitu, lontis rock'n'roll'iga, milles melanhoolsed toonid ja romantilised pildid. Koolkonnas The Tuberkuloited, Sõpruse Puiestee, Alumiinium, Sinu Sädelev Sõber, Ultramelanhool ja Agent M. Mõnele neist muide ei meeldi Vennaskonnaga ühes lauses olla.

Pinginühkimine

Ühel plaadiesitlusel keset 90ndaid tutvustas Jääääre, Jääboileri, Inboileri sõdur InBoil vaibakloppimise (ehk raadios valitsenud tümaka) vastast kampaaniat, selle tarbeks oli valmistatud lausa embleemid, rinnamärgid, särgid. Eks see pidi ka osutama, et pinginühkimise muusika on paukuvast tantsulkast mõõtmatult loomupärasem, vajalikum ja intelligentsem "teadliku inimese" muusika. Jaa, just sedasi, muusika stimuleerimaks mõtelusi. Meelitlev pinginühkimise skene on endiselt isesugustest, muhedatest ja kargeist mõtetest tulvil - sa vaid istu ja kuula: Marko Matvere & Jaan Tätte, Lindpriid, Bonzo, vennad Urbid, Heli-Mari Arder ja Dagö. Miks pole olnud "Peatage pinginühkimine" kampaaniat? Sest Beep Shop Boys oli siiski veel hullem. Ja Sääsed rocks.

Onu Bella

Kassettalbum "Ma võtsin viina" tegi keemiaõpetaja Bellast uue EW esimese supertähe ja valas vundamendi muusikabisnisele. Koomilist laadapoppi on eestlased alati armastanud (vt Kuldne Trio), OB täiendas seda nilbe igast-asendist seksiga, oma päevakajaliste nihkes kommentaaridega ja uputas selle alkoholi. Tänavu tegi aurune poppervert comeback'i, vahepeal on saunamusa lippu kõrgel hoidnud Meie Mees, N-Euro, Bläk Rokit, Orukas, Erich Krieger ja läbulaulude kogumikud. 

Vanilla Ninja

Mõnus. Mõnus, et lähim asi läbilöögile suurel muusikaturul on täiesti viisakas ja andekate momentidega pop-rock. Ekspordi osas vaata ka: suure house'i saadikud Rulers of the Deep, Mihkel Raua kureeritud Rondelluse "Sabbatum" ja Caater Soome edetabelites. 

99 krooni pop

Ühel hetkel ujutasid nutikad maaletoojad kaubahallid ja kabanossiputkad üle eestlase palgaga heas sünkroonis olevas hinnaklassis heliplaatidega. Ja Eesti plaadimüügitabelis ainuvalitsesid mujal maailmas praktiliselt tundmatud artistid. Lisaks hinnale oli madal muidugi ka kvaliteet, aga kes sellest hoolis. Kas Gigi D'Agostino on endiselt popp? Mitu paaniflötist Gicu Rau albumit sul on?

Seitse vaprat

Aastaid - täpsemalt ‘94-'03 - juhtus sedasi, et mõni b&au ml;nd sai Eestis pühapäevaõhtuti kuulsaks. Väga kuulsaks. Üleöö-sensatsioonideks said telefonihääletusega popsaate abil The Tuberkuloited, Ummamuudu, Noisy Nation ja Maie Parrik & Operatsioon "Õ". Viimastel aastatel aitavad artistidel suvetuurideks publikut noppida "Hoia & Keela" ning "Eesti Muusika Karikas", kuid nii eredaid plahvatusi neis ei toimu.

Päkapikudisko

Päkapikudisko ei ole surnud, ta ainult lõhnab nõrgemini. Vähemasti ei kurda keegi enam vaibakloppimise pärast. Termin "päkapikudisko" lasti käibele pärast diskoduo The Jami triumfi (nende debüütkontserdil käis 4000 inimest!) ja 2 Quick Stardi starti. Päkapikudiskot valmistatakse suurtes kolhoosides. Oma kolhoos on/oli viljandlasel Gunnar Lohol, tandemil 2QS Productions (ülemisel pildil), plaadifirmal TopTen ja produtsendil Sven Lõhmusel, Peeter Rossil (Nexus), väike kaisukaru on Ander Ildil (Hannah) ja... milline vana selle Push-Upi (pildil) välja nuputas? 

Terminaator

... on bänd, kes jäänud vankumatult populaarseks oma esimestest megahittidest varastel 90ndatel. Bänd, kes keeldub oma publikuga koos vananema, sihtides ikka neidude südameid ja magamistoaseinu, kirjutades muusikale Nuku- ja Noorsooteatrile.

Alles viimastel aastatel on poprock'i nišš lahti rebenenud ja pada konkurentsist podisema löönud. Slide-Fifty, Hnd, Elav Legend noolivad oma. Uus kuningas on siiski Tanel Padar & The Sun.

Eurovisioon

Leidub veel kolumniste, kes katsuvad tõestada, et Eurovisioon on pask. Oleks me Eurovisioonita saanud okeid poptähed nagu Maarja(-Liis Ilus), Ines, Padar, Eha Urbsalu ja palju tasuta nalja.

Miks kuupäeva, kui Padar ja Benton selle show' kinni panid, siiski riiklikuks tolerantsipäevaks pole kuulutatud? 

Raadio 2

Kui kusagil räägib mõni noor muusik - olgu ta hiphoppar, techno-tehnik, metalipea või muu - enda jõudmisest suure muusika juurde, siis kaheksal juhul kümnest nimetab ta otsustava inspiratsiooniallikana ära Koit Raudsepa ja Raul Saaremetsa saated R2s, kust nad kuulsid esimest korda... teistsugust muusikat. Kuuldes neist saadetest haussi, indie-rock'i, hardcore-räppi, varast punki või kõige hullemat ämbienti, ohverdasid kuulajad oma noore elu underground-muusikale. Õnneks mitte ainult kuulamisele, vaid ka muusika loomisele. 

Kodulinna maja ja EMKE kelder

Need on kohad, kus alates aastast 1991 avasid Hüpnytro Sound Systemi (Raul Saaremets ja Aivar Tõnso) ja Heveni kutid (Erkki Tero, Vadim Družkov) uksed klubimuusikale: techno, house ja mis neil seal oligi. Täna püütakse siin-seal väita, et moodne klubikultuur oleks siia nii või naa jõudnud, okei, võib-olla tõesti - aga millisena ja millal? Kindlasti ei saaks siis meenutada hiigelreivide või Bel-Airi aegu, Puhke tänava pidu, kolimist suurtesse klubidesse, Rhythm Dr'i esimest Eesti setti (pärast mida hakkas siia välismaiseid legende voorima)... Ja poleks siin nii palju elujõulisi võrseid; pea igal alažanril on oma tõsine skene: drum'n'bass, uduelektroonika, minimalistid, hip-hop ja reggae, kommertshauss... 

Genialistid & Smilers

Puhtad taasiseseisvunud vabariigi üllitised. Smilers sündis väliseestlase Sal-Salleri igavaksmuutunud Soome aastatel, Genialistid Tartus tudengibändide konkursil. Tänaste bändiliikmete kaudu on nad ka kauged sugulased. Smilersit pole miskipärast keegi järele ahvida proovinud, v.a tema ise - s.t hitid Inesele. Genialistide lapsukesi on lausa kaks - samasugust vimkapoppi treivad Chupacabra ja Ursula.

Tiigrihüpe

Või kes või mis on selle põhjustanud, et Eestimaa on täis personaalarvuteid ja võrdlemisi hea läbilaskevõimega internetitorusid. Muusikaärimehi teeb mõistagi kurvaks, et publikumil on tasuta ligipääs lõpmatule muusikahulgale, kuid 1. inimeste teadlikkus ja kogemus heast ning halvast muusikast on vapustavalt suurem, ja 2. ehk hammustasid tõmbamisprogrammid kõige valusamalt piraatplaatide hõlmaalust äri.

Ja tegelikult. Nonde kompuutrite juures on kõige olulisem see, et sa võid masinasse paigutada terve stuudio. Milliseid vapustavaid klassikuid on kodustuudiotes sündinud! Chalice "Ühendatud inimesed", Vaiko Eplik & Eliit "1", Köök "Telegramm"! Ja kui loendamatutele annab ta soodsa võimaluse ise klassik valmis meisterdada.

Metal'i ja indie comeback

Okei, see juhtus tegelikult eile. Metal'i on upitanud tagasi ylös Loits ja Metsatöll, Must Missa ja Taak, tegutseb mitu klubi ning festivali, ilmub kaks ajakirja. Uus vilgas siblimine ka toimub indikarjamaal, kus nagu indiinimestele kohane - lisaks aktiveerunud plaadi- ja kontsertsündmustele - templi "indie" eest põgenetakse. Ajakirjade asemel (esialgu?) indiblogid.

Hip-hop

Võimatu on välja tõsta hip-hopmuusika tõusu käivitanud ainuolulist sündmust. Kindlasti ei olnud see Singer Vingeri "Ei midagi erilist" ega Onu Bella räpikatse "Ma võtsin viina". Aga - need hetked aastal 91 või 92, kui teismeline Priit Kolsar (Cool D) otsustas Ice Cube'ilt laenatud rütmidele lugeda riimi "Politsei on sitt"? Gängsta-peod omaaegses hip-hop-pealinnas Pärnus? Poistebändi tuhinas tekkinud Must Q? Supergrupi A-Rühm loomine? Või sigitasid tõelise hip-hopibuumi siiski Chalice'i debüüt ja Toe Tagi "Legendaarne"?

Mr. Lawrence

Mr. Lawrence tootis suurt ja korralikku poprock'i. Bändi potentsiaali saavutusteks tõotatud Läänes usuti sedavõrd, et uudisreporterid võtsid tõe pähe Mihkel Raua 95. aasta nalja "Meie plaati (samal päeval ilmunud plaati - aut.) on läbi müüdud 8 miljonit".

Tegelikult üks mure: kus on meie uus Mr. Lawrence?