Kui te kuulute legendaarse Tallinna pidudesarja Mutant Disco generatsiooni, siis see album on teile. See on Tartust pärit Neuronphase’i ehk Anti Aaveri teine album, mis Eesti hausilegendi Raul Saaremetsa eestvedamisel vinüülina ilmus.

Võrreldes eelmise albumiga „212“, mille Anti ise välja andis ja mida bandcamp’is kuulata saab, on tegemist kõvasti sügavama house-albumiga. Üsnagi hästi joonistub siin välja Kenny Dixon Jr.-i ja talle omase funki ja urbanistlike sämplite ning korduste muster, mis jätab mulje, nagu albumi oleks teinud mustanahaline produtsent. Ehk eksperimentaalne soul kohtub deep house’iga, aga mitte sellisega, mida Rulers Of The Deep viljeleb. Ja sellest piisab, et näiteks suuremad massid enda pilli järgi katkematult tantsima ja kaasa elama panna. Aga mitte ainult: albumi produktsioon kõlab eriti mahlakalt ka olmeruumides, kus tänapäeva moodne inimene iga päev viibib.

Mõistagi, Anti on muusikat teinud juba 1990ndatest saadik ja muusikat ka palju kuulanud - see annab tunda. Ega muidu kostaks siin peale Moodymanni veel Manchesteri produtsendi Trus’me soulilikkust või kurjemaid mõjutusi Londonist, Altered Nativesi kujul. Muusika siin albumil on peamiselt just mainitud kuldse trio fragmentidest põimitud, kuid Neuronphase’ile omasel moel. Kuigi sellist terminit pole vist olemas, assotsieerub albumiga siiski üks ühine nimetaja: intelligentne house. Nagu 1990ndatel teatud drum’n’bass’i artistide kohta intelligentne drum’n bass’i öeldi. Siin on seda vaibi.