LÜÜRIKA KOGUJAD: Toomas F. Aru (vasakul) ja Toomas Tilk aka Tommyboy. Foto: Ott Kattel

Neil päevil jõuab vinüüliletiga kauplustesse suur plaat, mille nimeks „Eesti räpptekstide kogumik. Osa II“. Plaadil esitavad enda räpiriime ilma muusikalise põhjata 16 kodumaist räpparit, nende hulgas nubluGenkaJarek Kasar.

Albumi on kokku pannud ja ajanud, sellele rahastajad leidnud Rae Kultuurikeskuses töötavad harrastusluuletaja Toomas F. Aru ja räppar Tommyboy. Aastal 2006 andsid samad mehed välja esimese räpptekstide kogumiku. Tollal ilmus see raamatuna. Nüüd siis plaat.

Eelmine kogumik ilmus raamatuna. Miks nüüd plaadina?

Lihtne asi. Mina ja Tom oleme kapivinüülisõbrad olnud palju aastaid. Ja mulle on lapsepõlvest saadik meeldinud Onu Remuse plaadid, muinas­jutuplaadid, näitlejate sisse loetud luuleplaadid. Need hääled, kuidas need kõlasid vinüüli pealt. See on üks pool.

Aastaid ei ole Eesti luulet enam plaatide peale ilmunud. Audioraamatuid ehk on ja vanu lasteplaate on uuesti CDna välja antud, aga muidu mitte. Kui olime Toomas F. Aruga kolm korda taotlenud Kultuurkapitalilt raamatu ilmutamiseks tuge ja saanud äraütlemised kõigil kordadel, siis oli variant jätta asi katki. Tom sattus peale vinüülil ilmunud kogumikule „­Eesti noort luulet 1962-1972“, kus Jüri Üdi, Paul-Eerik Rummo jt esitasid ise oma luulet. See tõukas mõttele, et tõstaks luuleraamatu formaadi vinüülile üle. Vinüül teeb praegu väga kõva reinkarnatsiooni. Tean, et praegu vinüülil välja antud eesti muusikal on väga tänulik kuulajaskond olemas. Aeg tundus küps.

Avalehele
0 Kommentaari